Eesti suurim tekstiiliettevõte Kreenholm
saadab oma tuhanded töötajad sundpuhkusele ja katkestab tootmise, kuna ei saanud
munitsipaalettevõttega Narva Vesi kokkuleppele heitvete hinna küsimuses.
Ligi pool aastat kestnud vaidlus AS Narva Vesi ja Kreenholmi tekstiiliettevõtte vahel jõudis täna tupikseisu, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Hommikul toimunud kohtumisel Kreenholmi ja Narva Vesi juhtide vahel kompromissi ei saavutatud ja vee-ettevõte sulgeb 27. märtsi hommikul kell 9 Kreenholmi heitvete vastuvõtu.
Konflikt sai alguse, kui Narva linna munitsipaalettevõte teatas hinnatõusust, mis lõi kõige valusamalt just nimelt Kreenholmi. Hinnatõus oli kahekordne, sellele lisaks ka diferentseerimine heitvee saastatuse alusel. Kokku hindas Kreenholm hinnatõusuks suurusjärgu 10 miljonit krooni aastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna teatas Kreenholmi Valduse AS-i juht Matti Haarajoki, et ettevõtte tootmine peatatakse tähtajatult. Kreenholmi õmblusvabriku direktor Nadežda Sinjakova teatas täna pärastlõunal, et käib töötajate teavitamine tootmise seiskamisest ja sundpuhkusele saatmisest.
Seotud lood
Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et
Narva linnavalitsus läks Narva Vee uute hindade kehtestamisel vastuollu
õigusriigi põhimõtte ja hea õigusloome tavaga, soovitades seetõttu panna vee ja
prügiveo hinnapoliitika range kontrolli alla.
Kreenholm ja Narva Vesi ei suutnud heitvete
küsimuses kokkuleppele jõuda. Seoses sellega on oodata mitmeid pikette.
Narva linnapea Tarmo Tammiste lükkas
Kreenholmi töötajate sundpuhkused edasi.
Narva tekstiiliettevõte Kreenholm plaanib
tootmismahtusid kehvade majandusnäitajate tõttu tugevasti vähendada ja koondada
800 töötajat.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.