Kinnisvaraturg tõrjub spekulante

Peamistena tõi Saksing välja kvaliteedi, aga ka põhimõtte, et kinnisvaraarendaja peab täpselt täitma seda, mida ta on oma kauba tutvustamisel lubanud, kirjutas Pärnu Postimees.

Saksing kirjeldas värvikalt, kuidas ta möödunud suvel kolleegidele Pärnu ümbrusesse kerkinud uuselamurajoone tutvustades nägi ühes niinimetatud pilpakülas käru tõukavat uue maja omanikku, kes kirus, et arendaja on jätnud teed välja ehitamata, vald ei taha paigaldada tänavavalgustust, talvel kiiruga ehitatud maja vajub ja torudesüsteem elamus eritab ebameeldivat aroomi.

Sellist käitumist ei saa Saksingu väitel enam ükski endast lugupidav kinnisvarafirma endale lubada, kui ta tahab kohalikul turul ühest projektist kauem vastu pidada. Kliendid on hakanud julgemalt nõudma kvaliteeti ega talu, kui objekt, millel on konkreetne kokkulepitud hind, muutub kellegi lohakuse tõttu kallimaks.

Pärnus on kinnisvara ostjad peamiselt inimesed, kes tahavad oma elamistingimusi parandada. Peaaegu kadunud on spekulandid, kes omandasid kinnisvaraobjekte lootuses neid edaspidi kiiresti müües tulu teenida. Vähenenud on ka soomlaste ostusoov, pigem hakkavad nemad nüüd vara müüma. Uus ja kiiresti arenev kliendigrupp on Saksingu seletuse kohaselt venelased. Pärnu on idanaabrite jaoks ajalooliselt atraktiivne. Praegu takerdub protsess aga range viisarežiimi taha.

Saksingu arvates kinnisvaratehingutega enam kiiresti rikastuda ei saa, sest hinnad on stabiliseerunud, kõikudes Pärnus 10 000 ja 25 000 krooni vahel ruutmeetri eest. Hinna määravad kinnisvara kvaliteet ja selle asukoht.

Huvitavaid kinnisvaraarendusi on Pärnus ja lähiümbruses Saksingu arvates palju, kuid innovatiivsemaks pidas ta Kuldlõvi elamurajooni. Uudse lähenemisena tõi Saksing välja asjaolu, et selles elamurajoonis ei müüda tühje krunte, vaid koos valmis elamu või majakarbiga. See tagab elamurajooni arhitektuurilise ühtluse, mida kliendid on viimasel ajal nõudma hakanud.