Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läksin Rakvere Selveri alkoholipoodi, et Kadrina saunaklubile külla minnes kast õlut ligi võtta. Kuna auto seisis poe ees, soovisin õlle kastiga õue viia - hea pudeleid autosse laduda. Poejuhataja ei tahtnud aga seda kuidagi lubada, kartis, et äkki panen kastiga minema ja tema sada krooni ongi läinud. Õnneks oli müüja valmis mind käendama ja saingi kastiga poeuksest läbi. Viisin tühja kasti muidugi tagasi. Pärast mõtlesin, et kas me seal Toompeal jätame tõesti päti mulje. Või on viga selles, et käin liiga harva viinapoes, et oleks omaks võetud?
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.