Üks Riigikogu liige teisele:
"Tead, eile väljusin just Toompea lossist, kui nägin auto juures kontrolöri trahvikviitungit kirjutamas. Läksin kohe juurde ja küsisin, milles asi. Tema, et valesti pargitud. Mina, et äkki jätaks seekord trahvi tegemata. Ta vaatas mulle irooniliselt otsa ja teatas, et vasak peegel on kah katki. No ma siis ütlesin talle kõike, mida sülg suhu tõi. Tema selle peale, et auto numbrimärk on kah tolmune - ja hakkas uut trahvi kirjutama. Ja nii läks vist kümme minutit - mina sõimasin, tema kirjutas trahve..."
"Ohh! Ja mis siis sai?"
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Siis ma tüdinesin ära ja läksin oma auto juurde."
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.