Parteid matavad telesse kümneid miljoneid

Keskerakonna peasekretär Kadri Must ei soovinud erakonna rahaasjadest lähemalt rääkida. "Kahtlemata loeks kõik meie konkurendid rõõmu ja huviga sellist siseinfot, aga paraku anname selle võimaluse alles pärast valimisi, kui sendi täpsusega aruanded esitame," kinnitas Must.

Reformierakonna kampaaniajuht Arto Aas oli Keskerakonna salatsemisest üllatunud. "Me ei näe põhjust midagi varjata," sõnas ta.

Reformierakonna üle 20 miljoni kroonisest eelarvest kulub telereklaamile üle 6 miljoni krooni.

"Peame telereklaami üheks olulisemaks meediakanaliks, samas on see ka konkurentsitult kõige kallim, üksi teleklippide tootmine nõuab sadu tuhandeid kroone," ütles Aas.

Rahvaliidu kampaania 15 miljonist kroonist 6 kulub televisioonile. Rahvaliidu juht Villu Reiljan märkis, et usub plakatitest ja telereklaamist rohkem "talutaadiga kohtumisse". "Enne "märtsipommitamist" sõidan vähemalt 5000 kilomeetrit kuus, ja istungitevabal nädalal rohkemgi, 1500-2000 kilomeetrit nädalas," rääkis Reiljan, kes kõik kohtumised ja isegi inimeste telefoninumbrid meeles peab.

Rahvaliidu hinnangul peaks valimiskampaania maksma kuni 10 miljonit krooni. "Partei olemuse mõte ongi valimised - minu hinnangul lähevad kampaaniad järjest räpasemaks, kuid ka professionaalsemaks," lisas Reiljan.

Sotsiaaldemokraadid kulutavad 6 miljoni kroonisest eelarvest telemeediale miljoni.

Sarnaselt Keskerakonnaga ei soovinud Isamaa ja Res Publica Liit ning Eestimaa Rohelised kulude maksumust avalikustada.