Kesklinna korterite hinnad tõusid veelgi

"Paljud inimesed soovisid oma elujärge parandada ning sissetulekute kasv võimaldas neil oma kodudesse ka investeerida. Seega jätkus nõudlust mitmesuguse hinna ning kvaliteeditasemega kinnisvarale küllaga. Samas oli ka möödunud aastal veel palju läbimõtlemata ja kiirustades tehtud ostuotsuseid, mille puhul ei analüüsitud piisava põhjalikkusega ühelt poolt ostetava kinnisvara hinna ja kvaliteedi ning teisalt oma võimaluste suhet," märkis Arco Vara ASi kommunikatsiooni assistent Anu Võlma Äripäevale.

"Äärelinnas, näiteks Nõmmel, Kalamajas ja Pelgulinnas, oli suur nõudlus remonditud või heas seisukorras kivi- ja puitmajade korterite järele. Põhjalikku remonti vajavate korterite vastu oli aga huvi väiksem, põhjuseks ehitustööjõu nappus," lisas Võlma.

Läbi aegade on kesklinn olnud Tallinna nõutuim ning atraktiivseim piirkond. Kesklinna kasuks räägib kaubandus- ja teenindusasutuste ning meelelahutuskohtade lähedus, miinuseks on kindlasti parkimisprobleemid ning suuremate magistraalide ääres paiknevate elamute puhul ka liiklusmüra. "Kesklinnas muutus järelkorterite turg ostjakesksemaks ning märgata oli, et omanikud nõustusid müügihinnas järeleandmisi tegema. Kesklinna järelturu korterite hinnad tõusid ca 15%," märkis Võlma ning lisas, et kesklinna korterite hinnatõusu mõjutas vast kõige enam uute korterite pakkumine. Kuna uusi kortereid kesklinna piisaval hulgal ei lisandunud, leidiski suur osa nõudlusest väljundi vanemate korterite turul.

Kesklinna järelturu korterite ruutmeetrihinnad kõikusid möödunud aastal sõltuvalt asukohast, seisukorrast ning suurusest vahemikus 22 000- 40 000 krooni.

Järelturu korterid kallinesid viiendiku, hinnatõus võrreldes 2005. a: . magalarajoonide ja äärelinna järelturu korterid ca 15-20%

. kesklinna järelturu korterid ca 20%. uued korterid 15-30%. eramud 40-50%. eramukrundid ca 100%