Eesti meestel-naistel ELi suurim palgavahe

Kui keskmine Eesti mees toob kuu lõpus koju näiteks 10 000 krooni, siis Euroopa statistikaameti Eurostati 2005. aasta kohta käivate andmete järgi toob naine vaid 7500 krooni. Kuigi võrreldes 2004. aastaga, mil palgavahe oli 24 protsenti, on naiste palk vähenenud ainult 100 krooni, on sellest küllalt, et juhtida Euroopa Liidu liikmesriikide palgakääride edetabelit.

"Keskmine number on nagu keskmine ikka - keegi ei pruugi seda just enda nahal või siis töökohal ära tunda. Ega ükski naine 1,6 last ka ei sünnita," ütles sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik naljatledes.

Tõsisemalt võttes ongi aga Viigi sõnul Eesti Euroopa Liidu riikidega võrreldes ebatavaliselt suure palgavahega koht ning selleks, et palgavahe väheneks, tuleb võidelda just põhjendamatu diskrimineerimise vastu, mis tavaliselt tuleneb inimeste hoiakutest. "Arvatakse, et mehed peavadki rohkem teenima, kuna peavad peret ülal," märkis Viik ning lisas, et tavaliselt ei julge kolleegid üksteisele oma palka avaldada, mistõttu ei oska ega julgegi madalapalgalisem endale suuremat töötasu välja võidelda.

Nii oli Viigi sõnul näiteks kige väiksem palgaerinevus avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kus naiste tunnitasu oli meeste tunnitasust 92,4%. Kõige suurem erinevus meeste ja naiste tunnitasud aga finantsvahenduses, kus naiste tunnitasu oli meeste tunnitasust 54,1%.

Hansapanga meediasuhetejuhi Kristina Tambergi sõnul tuleks selle põhjusi otsida ametikohtade hierarhiast - finantssektoris kipuvad tippjuhid olema mehed ning teenindusega seotud ametikohtadel töötavad enamasti naised. "Kindlasti ei esine sellist erinevust sama raskus- ja vastutusastmega töö puhul," kinnitas Tamberg.

Autor: Mariliis Pinn, Gert D. Hankewitz