Põhjarannik: segased lood meditsiinirahaga

Poliitikud hõiskavad üksteise võidu, et Eestil läheb aina paremini, majandus kasvab, töötuid jääb üha vähemaks ning palgad kerkivad enneolematu tempoga ja märgatavalt kiiremini kui inflatsioon. Kui see nii on, siis järelikult paisub nagu pärmirikas tainas ka haigekassa rahakott. 13 protsenti igale Eesti töötajale väljamakstud palgakroonist läheb ju sinna. Tänavu peaks haigekassa käsutuses olema juba ligemale kümme miljardit krooni. Samal ajal kui haigekassa tulud on aasta-aastalt kasvanud, on haigete isiklik osakaal raviteenuste ja ravimite eest tasumisel pidevalt suurenenud.

Kõigest sellest hoolimata oleme ikkagi olukorras, kus ravijärjekorrad on pikad ja arstid niru palga pärast rahulolematud ning valmis streikima või sootuks jõukamasse riiki tööle minema. Sotsiaalminister kinnitab, et haiglate käsutuses on lisaraha arstide palganõudmiste täitmiseks, aga meditsiinitöötajad ei tea sellest midagi. Kuhu see raha siis kaob, on tavakodaniku loogiline küsimus selle peale. Mõistlikku vastust sellele ei tule – kui, siis ainult eri leeride poliitikute vastastikused süüdistused selles, kuivõrd rumalat meditsiinipoliitikat, kas praegu või siis lähiminevikus, aetud on.

Kui inimeste palkadelt makstakse aasta-aastalt üha suuremaid summasid haigekassale, siis ei ole kuigi huvitav kuulata lõputuna näivat nääklust nende summade jagamise pärast. Hoopis üks lihtne soov on: saada normaalset ravi!