Majanduskasv III kvartalis endiselt kiire

SKP oli jooksevhindades 52 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 40,1 miljardit krooni. Majanduskasv toetus peamiselt suurele sisemajanduse nõudlusele.

Tegevusaladest mõjutasid SKP kasvu nii oma mahu kui ka kasvu kiirusega kõige enam töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, veondus, laondus ja side ning finantsvahendus. Nende tegevusalade lisandväärtus hõlmas lisandväärtuste kogusummast ligikaudu 70%. Püsivhindades oli kõige kiirem kasv finantsvahenduses, mille lisandväärtus kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20,3%. Samuti kasvas kiiresti põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse, restoranide ja hotellide ning ehituse tegevusala. Lisandväärtus vähenes ainult kalanduse tegevusalal.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor hõlmab kogulisandväärtusest juba ligikaudu 75%, selle sektori lisandväärtus kasvas püsivhindades 12,3%. Samas on alates eelmise aasta III kvartalist ettevõtete sektori kasv pidevalt vähenenud.

Sisemajanduse nõudluse kasv (16,1%) oli kaheksa viimase aasta suurim, seda mõjutas peamiselt kiire eratarbimiskulutuste ja investeeringute kasv (vastavalt 16,5% ja 27,3%). Eratarbimiskulutused on kasvanud üha kiiremas tempos juba eelmise aasta II kvartalist alates. Investeeringute kiire kasvu taga on peamiselt finantssektori investeeringud. Eelmise aasta III kvartalis ületas kapitalimüük selles sektoris oluliselt investeeringud, mis tekitas madala arvestusbaasi 2006. aasta III kvartali investeeringute arvestamiseks. Koos sisemajanduse nõudluse kiire kasvuga suurenes ka selle osatähtsus SKP-s eelmise aasta III kvartali 103,2%-st selle aasta III kvartalis 107%-ni. Eelmiste kvartalitega võrreldes vähenes märgatavalt valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste kasv, sest möödunud sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistega seotud kulud tõstsid selle komponendi arvestusbaasi kõrgele.

Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga on oluliselt vähenenud kaupade eksport ja import (kasv vastavalt 5,4% ja 12,9%). Lisaks kaupade ekspordi mahu olulisele vähenemisele on kiiremini kasvanud põllumajandustoodete, toiduainete ja jookide, koksi, puhastatud nafta ja põlevkivitoodete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning kemikaalide ja keemiatoodete ekspordihinnaindeksid, mis on aluseks püsivhinna arvestustele. Nimetatud tooted hõlmavad ligikaudu 40% kaupade ekspordist. Samuti on koos kaupade impordi mahu vähenemisega kasvanud kiiresti põllumajanduse, toiduainete ja jookide, koksi, puhastatud nafta ja põlevkivitoodete ning metalltoodete impordihinnaindeksid. Kaupade ja teenuste import kasvas ekspordist kiiremini (vastavalt 11,7% ja 7%), kusjuures netoekspordi suhe SKP-sse vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes oluliselt.

Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes 2006. aasta III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 2,8%.