Andres Sutt: kogu sääste ja investeeri neid

EURIBORi kasvades satuvad suurima tõenäosusega makseraskustesse need inimesed, kelle sissetulekutest piisab üksnes laenu tagasimakseks ja eluks esmatarvilike kulutuste (söök, kommunaalmaksed, riided) tegemiseks, kuid säästmiseks ei jagu sentigi.

Kõige lihtsam on seda selgitada järgmise näite varal.

Perel, kes on võtnud ühe miljoni krooni suuruse eluasemelaenu, kasvab EURIBORi protsendipunktilise suurenemise korral laenumaksekohustus 10 000 krooni võrra aastas ehk ligi 830 krooni kuus. Kaht keskmist sissetulekut (ca 15 000kroonist netotulu) teenivale perele tähendab see 5,5% pere igakuisest eelarvest.

Kas pere suudab muid kulutusi selle 5,5% võrra kärpida? Sellise küsimuse peab endale esitama iga laenu võtnud või võtta plaaniv pere, tehes samasuguse arvutuse läbi oma pere sissetulekute ja igakuise laenu tagasimaksega. Makseraskuste ennetamiseks on oluline pere eelarve juba enne laenu võtmist läbi mõelda. Kui aga on juba suur eluasemelaen, tuleb suuremaid kulutusi edaspidi hoolikalt kaaluda ning vältida laenukoorma suurendamist tarbimislaenude, krediitkaartide ja liisingutega.

Laenuvõtja, kes tahab näha oma rahaasjades stabiilsust, saab vähendada intressikulu määramatust intressimäära fikseerimisega. Endiselt on üks kindlamaid ja odavamaid võimalusi enese raskuste vastu kindlustamiseks säästude kogumine ning nende investeerimine.

Laenuteenindamisriskide maandamisele peaksid mõtlema eelkõige need pered, kelle pingeline eelarve ei võimalda riskida EURIBORi kerkimisega veel vähemalt ühe protsendi võrra. Kui tundub, et on tekkimas makseraskused, on soovitav kohe laenuandjaga ehk pangaga ühendust võtta, et siis olukorrale lahendusi otsida.