BRC Kinnisvara: kinnisvaraturg nii lihtsalt kokku ei kuku

Juba mõnda aega on ennustatud kinnisvaramulli lõhkemist, tõmmates paralleele 1997. aasta väärtpaberituru krahhiga, on räägitud ka ülelaenamisest tulenevast majanduskriisist.

Krahh ei tule nii lihtsalt, leiab Olander. Kinnisvaraturg ei saa praeguses olukorras sisemiste faktorite mõjul kokku kukkuda, kuid loomulikult on mõjutavad seda negatiivsed sündmused maailma majanduses, mis võivad tuua siinselgi turul kaasa kinnisvara finantseerimise piiranguid. Kuid ka selline olukord ei too kaasa kollapsit, vaid turu ajutise seisaku. Finantseerimisraskuste korral ei teki inimestel hüsteerilist vajadust oma kinnisvara müüa, vaid jäädakse ootama paremaid aegu, mil leidub sobiva hinnaga ostja.

Kui kinnisvarahinnad on Tallinnas kasvanud aastaga keskmiselt 30-80%, siis mõningane langus tehingute arvus on igati põhjendatud ning antud olukorras isegi üllatavalt hea tulemus. Seega ei ole mingit alust arvata, et 2%-line tehingute arvu langus eelmises kvartalis viitaks võimalikule kriisile.

Miks tehingute arv langes? Et mõista kinnisvaraturu ajutist langust, tuleb aru saada, miks buum üldse tekkis. Loomulikult põhjustas selle peamiselt soodne eluasemelaen, mis tänu kasvavatele palkadele paljudele kättesaadavaks muutus.

Kinnisvarabuumi tõukas tagant ka Nõukogude ajal kitsikuses elanud Eesti elanike suur vajadus uue pinna järele. Et arendajad ja ehitajad ei ole suutnud kasvava nõudlusega sammu pidada, on defitsiitne kaup kalliks muutunud.

Hinnatõus jätkub ka pärast aasta alguses toimunud rallit kinnisvaraturul. Üldist hinnatõusu dikteerivad just uued objektid, mille omahinda kergitavad kallis maa ning üha tõusvad ehituskulud.

Kuna Eesti elanike elamistingimused jäävad veel paljuski alla teiste Euroopa Liidu riikide tasemele, jätkub edaspidigi aktiivne nõudlus uute ja kvaliteetsete elamispindade järele.