Inimesed langevad SMS laenukelmide ohvriks

SMS-laene saab kõige hõlpsamalt laenufirmast Ferratum Estonia. Et taotlus rahuldataks, piisab mobiiltelefonis sõnumile lisada vaid oma isikukood ja pangakonto number. Politsei teatel on Ida-Virus kasutatud erisuguseid petuskeeme, ent levinuim on see, kus ära on kasutatud ajalehekuulutuse kaudu asju müüvaid inimesi. Selle kohaselt helistab pettur näiteks lehe kaudu 200 krooni eest jopet müüvale inimesele, teatades oma ostuhuvist, ning küsib isikuandmeid ja pangakontot, kuhu raha kanda. Mõne aja pärast laekub jopemüüja kontole aga 2000 krooni ning petis helistab uuesti, teatab, et kandis kogemata üle suurema summa, ning palub liigse raha tagasi kanda, lubades näiteks 100 krooni veel lahkelt vaevatasuna endale jätta. Kuu aja pärast aga saab ohver laenukontorist teate, et ta peab laenu koos intressidega tagastama.

Kriminaalasja menetlemist juhtiv prokuröri abi Elo Kungla ütles, et petetute tulv vaibus pärast seda, kui politsei pöördus avalikkuse poole sellekohase hoiatusega, paludes mitte anda juhuslikele inimestele oma isikuandmeid. "Paar inimest on pärast seda küll teatanud, et neile tehti ettepanek oma isikuandmed edastada, kuid nad keeldusid," sõnas Kungla. Ametlikult ei ole kedagi kuritegudes kahtlustatavaks tunnistatud.

Laenufirma Ferratum juht Jaanus Kärt ütles Eesti Päevalehele, et praegu ei nõuta nende inimeste käest, kes on petmise kohta politseile avalduse teinud, raha tagasi. "Vaatame, mis uurimine toob. Ei väida, et me ei küsigi neilt raha tagasi, võime minna nõuetega inimese vastu," sõnas Kärt.