Neljapäeval süüdistas Äripäev Merko Ehitust aktsionäride huvide kahjustamises, kuna ei teavitanud ise meediat ettevõttes toimunud läbiotsimisest. Merko vaidles kategooriliselt vastu. Reedeks oli Äripäev leidnud uue süüdlase - prokuratuuri -, väites, et viimane polnud avalikkuse teavitamisel piisavalt kiire. See on järjekordne katse lükata vastutus kellelegi teisele.
Kolmapäeval hakkas Merko aktsia langema seetõttu, et erinevad väljaanded kirjutasid oma online'ides Merko vastu algatatud kriminaalasjast, julgemad koguni kriminaalasja sisust. Tegemist oli aga ajakirjanike spekulatsioonidega, mis ei vastanud suures osas tõele. Kinnitamata info avaldamise tagajärgede eest vastutab aga meediaväljaanne.
Prokuratuur lähtub info andmisel muu hulgas isikuandmete kaitse seadusest, mis sisuliselt keelab menetluse nii varases faasis konkreetseid kahtlustusi ja kahtlustavaid avaldamast. Kolmapäeva hommikul palus prokuratuur ajakirjandusel pisut oodata, kinnitades, et täpne info seaduses lubatud ulatuses edastatakse esimesel võimalusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paraku pidas Äripäev täpsest infost tähtsamaks olla esimene, vallandades nii kallutatud info leviku. Kuigi kallutatud info allikas ei olnud prokuratuur, pidasime oma kohuseks valeinfo ümber lükata, mida me ka kolmapäeva jooksul tegime.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.