Arengufondi seaduse eelnõu toob küsimusi

Täna arutab Riigikogu Eesti Arengufondi seaduse eelnõud. Eelnõu kohaselt investeerib fond Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mis on suunatud innovatsioonile, loovad või kasutavad kaasaegset tehnoloogiat ja arendavad uusi tooteid, kuid ei suuda rahuldada oma kapitalivajadusi muude instrumentide kaudu.

Avaliku sektori edu põhineb läbipaistvusel ja kontrollitavusel. Arengufond peaks ka investeerimisel soosima läbipaistvust ning head ühingujuhtimist. Eelnõu valguses tuleb peatuda kolmel ühingujuhtimise küsimusel: riskiisu ja huvide konfliktid, vastavuskontroll (compliance) ja siseaudit ning juhatuse vastutus.

Riskiisu on võimaliku negatiivse sündmuse mõju, millega organisatsioon on valmis nõustuma. Iga ettevõte peaks riskiisu teadlikult määratlema.

Eelnõu kohaselt kinnitab Arengufondi nõukogu investeerimisstrateegia ja määratleb sellega riskiisu üldisel tasandil. Juhatus järgib seda ning mugandab fondi finantskomitee soovitusel konkreetsetele investeeringutele. On oluline, et riskiisu määratletaks seaduse põhimõtteid järgides ning otsuseid ei mõjutaks fondi nõukogu, juhatuse ega finantskomitee liikmete isiklikud huvid.

Eelnõus käsitletakse huvide konflikti olukordi eelkõige seoses nõukogu ja juhatuse liikmetega ning töötaja puhul läbi konkreetsete situatsioonikirjelduste. Finantskomitee liikmete puhul puudub eelnõus taoline regulatsioon. Teatavat abi huvide konflikti küsimuse lahendamisel leiab muudest seadustest, mille kohaselt peavad Arengufondi juhtorganite (nõukogu ja juhatuse) liikmed olema fondile lojaalsed.

Segaseks jääb finantskomitee staatus. Eelnõus sätestatakse, et juhatuse liikmed ei vastuta finantskomitee soovitusel elluviidud investeerimisprojektist tekkinud kahju eest, kui nad on projekti juhtinud piisava hoolsusega ning teinud mõistlikud jõupingutused selle õnnestumiseks. Komitee koosneb seitsmest hea reputatsiooniga liikmest, kelle peamine ülesanne on anda juhatusele investeerimissoovitusi.

Eelnõu kohaselt pole finantskomitee fondi juhtorgan ja seega pole komitee liikmetel seadusest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust fondi suhtes. Huvide konfliktide määratlemise, maandamise ja avalikustamise reeglitele võiks mõelda vähemalt fondi põhikirjas.

Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete kohaselt on sisekontrolli süsteem kõikehõlmav ning sisaldab ka siseauditi ja vastavuskontrolli funktsiooni. Viimase peamiseks ülesandeks on tagada ettevõtte tegevuse vastavus õigusaktidele.

Siseaudiitori peamiseks ülesandeks on seirata ning hinnata kriitiliste protsesside ja süsteemide toimimist. Siseaudiitor ei saa hinnata selle funktsiooni toimimist, mida ta ise teostab, tekib huvide konflikt.

Seega ei saa vastavuskontrolli ja siseauditi funktsiooni isiku tasandil ühitada. Eelnõus kohaselt aga teostab siseaudiitor vastavuskontrolli funktsiooni. See arusaam vajab kohendamist, sh ka mõnes kehtivas õigusaktis.

Eelnõus sätestatakse juhatuse liikmete vastutuse erikord võrreldes teiste juriidiliste isikutega. Ebaselgeks jääb korra suhe üldistesse reeglitesse. Näiteks juriidiliste isikute puhul võib võlausaldaja nõuda juriidilise isiku eest juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juhatuse liikmelt juriidilisele isikule juhul, kui juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu.

Muude juhatuse liikme vastutuse reeglite kõrval sellist sätet aga pole. Kas see tähendab, et Arengufondi võlausaldajatel taoline õigus puudub?