LAV - suure viisiku ja vaalalaulu maa

Piirdun siinkohal Lõuna-Aafrika ida- ja kirdeosaga, täpsemalt kolmnurgaga Durban-Krügeri rahvuspark-Johannesburg. See hõlmab kolme provintsi: KwaZulu-Natal, Mpumalanga ("tõusva päikese maa") ja Gauteng. India ookeani kaldal asub riigi suuruselt teine linn, 2,5miljonilise elanikkonnaga Durban. Selle kilomeetreid pikad kookospalmidega ääristatud rannad on surfajate seas üleilmselt tuntud.

Durbanist saab sõita kolme põhisuunda: lõunasse Kaplinna, loodesuunas mööda Draakonimägesid kulgevat teed (võimalus külastada teist riiki Lesothot) või kirdesuunas piki rannikut. Viimases terendavad ees Svaasimaa mäed ja edasi tuleb juba Mosambiik. See maantee lookleb suurte suhkrurooistanduste vahel sukeldujate meka Sondwana Bay poole. Seal asuvad maailma lõunapoolseimad korallrifid. Lisaks sukeldumisele saab jälgida vaalu, delfiine, haisid ja kilpkonni.

Enne Svaasimaad soovitan veeta paar päeva Mkhuze reservaadis. Selles pargis puuduvad lõvid ja elevandid, kuid esindatud on kõik teised suurulukid, lisaks veel üle 400 liigi linde. Ise kohtasime valget ninasarvikut ja jõehobu, ning lugematul hulgal antiloope, paaviane ja rohepärdikuid.

Muide, oma kihvade suuruselt võib isapaavian võistelda lõviga ja kohalikud kardavad neid istandustesse rüüsteretki korraldavaid ahve isegi enam. Paavianid on intelligentsed loomad, kes lisaks helidele kasutavad ka väljendusrikkaid žeste: näiteks võib juhtloom karmi pilguga vaigistada tülitsevad karjakaaslased. Ja enne skorpioni suhu pistmist eemaldavad nad osavalt putuka mürgise astla. Reservaadis saab majutuda nii lodžades kui telkides. Neist viimane on eksootilisem - püstitades laagri akaatsiate, mägiaaloede ja maruulapuude varju, saab vahetu kontakti elusloodusega. Pole ka karta, et sebrakari või ninasarvikud telkidest üle jooksevad, sest laagrialad on piiratud elektritaraga.

Varahommik on parim aeg safariks, et vahtida tõtt antiloopidega, sebradega või järve ääres jõehobudega. Järve kaldal kasvavad suured nn palavikupuud on nime saanud tolmleva kollaka koore järgi, sest vanasti arvati, et malaariapalavikku põhjustavad mitte sääsed, vaid see tolm.

Kui kohata ninasarvikut, siis nii must kui ka valge ninasarvik on mõlemad tumehallid, kuid neid eristab ülamoka ehitus. Mustal ripub see lontjalt üle alamoka, sest ta toitub põõsalehtedest; valgel aga on mokk lai ja lame, kuna ta sööb maapinna lähedalt rohttaimi. Siit tulebki buurikeelne sõna wijde (lai, laianäoline), mida inglased seostasid sõnaga white ehk valge.

Teispool Svaasimaad jõuame vanima ja kuulsaima, Krügeri rahvuspargi lähistele. Park ise on tohutu suur ja kui plaanid täituvad, ühendab uus park endaga külgnevad erapargid ning mõned rahvuspargid Zimbabwes ja Mosambiigis - tekib Eesti-suurune sisepiirideta rahvuspark. Praegu piiravad migratsiooni eraparkide vahel elektritarad.

Kuni seda unistust pole teostatud, soovitan lisaks Krügerile külastada mõnda eraparki, näiteks Kwa Madwalat. Seal majutuge paariks päevaks kaljudesse ehitatud luksuslikesse lodžadesse, kus isegi tualetis istudes võib ajalehe maha unustada, sest avaneb maaliline vaade savannile ja elusloodusele.