• OMX Baltic−0,15%314,98
  • OMX Riga−0,03%928,3
  • OMX Tallinn−0,18%2 154,46
  • OMX Vilnius−0,1%1 505,31
  • S&P 500−0,17%7 723,55
  • DOW 300,49%54 349,12
  • Nasdaq −0,83%26 363,44
  • FTSE 1000,08%10 888,3
  • Nikkei 225−1,06%65 599,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,53
  • OMX Baltic−0,15%314,98
  • OMX Riga−0,03%928,3
  • OMX Tallinn−0,18%2 154,46
  • OMX Vilnius−0,1%1 505,31
  • S&P 500−0,17%7 723,55
  • DOW 300,49%54 349,12
  • Nasdaq −0,83%26 363,44
  • FTSE 1000,08%10 888,3
  • Nikkei 225−1,06%65 599,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,53
Esimese kvartali maksebilansi andmed kinnitavad kuistel kiirhinnangutel põhinenud arvamust, et jooksevkonto puudujääk on hakanud taas suurenema.
Puudujääk moodustas esimese kvartali oodatavast sisemajanduse koguproduktist ligikaudu 16 protsenti, teatas Eesti Pank. Samas jäi nelja viimase kvartali keskmine puudujääk endisele tasemele, ulatudes 12 protsendini oodatavast SKP-st.
“Positiivse uudisena püsib kaubaekspordi kasvutempo võrreldes välisriikidega vägagi kiire. Seega jooksevkonto puudujäägi taas suurenemise taga ei ole konkurentsivõime halvenemine, vaid sisenõudluse, eelkõige investeeringute kasv,” märkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit.
Saarniidu sõnul kaasneb kiiresti suurenevate investeeringutega väliskapitali jätkuv ulatuslik sissevool, mida osaliselt tasakaalustab valitsussektori suurem säästmine.
Kaubandusbilansi analüüsi seisukohalt on välistasakaalu halvenemise taga muutused transiidiäris ja nn allhanke sektoris, mis on viinud varude suurenemisele.
Väliskapitali sissevoolus oli tavapäraselt suur roll otseinvesteeringutel. Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusumma oli jooksevkonto puudujäägist küll suurem, kuid oli samal ajal mõjutatud võla iseloomuga üksikutest suurtehingutest. Seetõttu jätkus aasta alguses ka välisvõla suurenemine.
Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb tänavuseks jooksevkonto puudujäägiks 9,6 protsenti SKP-st.

Seotud lood

Uudised
  • 26.03.07, 14:22
Eestist voolab järjest rohkem raha välja
Eesti Panga avaldatud riigi maksebilansist selgub, et meie jooksevkonto defitsiit kasvas mullu 14,8 protsendini SKPst, ulatudes 30,4 miljardi kroonini.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.08.26, 14:53
Kolm autokeskust, mille eesmärk on energiatõhus sisekliima
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

70.7%
18.6%
10.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele