Tubli, Tallink!

Ei ole kõige kehvem päev, ütles suusatreener Mati Alaver, kui Otepää mees Andrus Veerpalu mõned kuud tagasi kihutas oma teise olümpiakulla poole. Alaveri sõnades oli tunda eestlaslikku diskreetsust, kuigi seks hetkeks mõistis kogu maailm, kelle rahvushümni seekord mängitakse.

Sarnane tunne valdas loodetavasti neid rahvuskaaslasi, kes esmaspäeva hommikul ärkasid raadiouudise peale, et Soome majanduse kroonijuveeli, TOP 5 kaubamärgi, laevafirma Silja Line'i on ostnud Tallink Grupp. Silja Line'i ost on Eesti majandusajaloo märkimisväärsemaid verstaposte ja säravamaid tehinguid. See tõestab, et Eesti laevandusfirmad suudavad edukalt läbi lüüa ka rahvusvahelises konkurentsis. Eilne päev näitas, et Eesti laevandus on pärast 1990. aastate mõõnaperioodi taas jalule tõusnud.

Eile kirjutasid Eesti pealinnale sarnase nimega ettevõttest kõik maailma suurimad uudisteagentuurid ja majandusväljaanded. Silja Line'i tehing näitab, et Läänemere laevanduse arengutempot dikteerivad nüüd Eesti firmad.

Tallinkile kuuluvad Läänemere uusimad laevad, ettevõte avas kevadel liini Riia ja Stockholmi vahel ning liitis endaga oma suurima konkurendi. Lisaks sellele avas Saaremaa Laevakompanii rahvusvahelised Kotka-Sillamäe ja Mõntu-Ventspilsi liinid ning Eesti ja Rootsi vahel alustas tegevust uus operaator Baltic Scandinavian Line. Eesti laevandusettevõtted on valmis konkurentsis kaasa lööma. Usun, et Silja Line'i kauaoodatud ost on alles algus.

Tallink on käinud oma isepäist rada. Nagu paljude oma visioonile truuks jäänud organisatsioonide puhul on selline tegevus tekitanud mõistmatust. Juba Tallinki esimese suure kruiisilaeva Romantika ehitus viis aastat tagasi oli tegu, millega paljud ei suutnud harjuda. Skeptikuid oli hulgi, ka Äripäev tsiteeris toona anonüümseid laevanduseksperte, kelle sõnul oli laeva tellimine reklaamitrikk ja Tallinki pankrot päevade küsimus.

Nii mõnigi meediakanal assisteeris väitega, et Soome laevafirmad neelavad Tallinki lähikuudel. Kuidas tegelikult läks, seda mäletab nüüd iga eestlane. Tallink on üks olulisemaid Eesti ettevõtteid. Tallinki viimase viie aasta investeeringute maht ületab kaugelt 10 miljardit krooni. Tallink on loonud kuue aastaga üle 2000 töökoha ja toonud Eestisse miljoneid turiste. Kaudset töötajate arvu kasvatas Tallink eile avalikustatud tehinguga veel umbes poole võrra. Enn Pandi, Ain Hanschmidti ja Toivo Ninnase meeskond on tõstnud Eesti lipu Läänemerel lugupidamist väärivale kohale.

Nüüd on ka Soome investoritel taas võimalus Siljast osa saada, sest Tallinki aktsiad on kaubeldavad Tallinna börsil. Kui võrrelda Tallinkit Bermudal registreeritud holding-firmaga Sea Containers, on Tallink kindlasti Siljale ka parem omanik, sest tunneb paremini kohalikke olusid. Ka Eesti ja Soome tihedad majandussuhted muudavad kahe firma ühinemise sujuvamaks.

Siiski toimib Eesti ja Soome majandusruumide vahel ka konkurents. Peab tõdema, et 1990. aastate lööklause "Kapitalil pole rahvust" ei pea tänases Läänemere laevanduses paika. Erinev majanduskeskkond ja ametiühingute surveaktsioonid näitavad, et kapitali rahvus võib olla hoopis probleemide allikaks. Sellel, millise riigi lipu all laev sõidab, on sümboolne väärtus, kuid veelgi enam majanduslik sisu. Selle tõestuseks tasub vaadata soodustusi, mida riigid oma laevandusettevõtetele teevad. Soome ametiühingute hiljutised rünnakud Tallinki vastu on samuti aja märk.

Eesti valitsus peab kodumaisel kapitalil baseeruvaid ettevõtteid toetama nii nõu kui ka jõuga. Eelmisel nädalal arutasime Soome peaministri Matti Vanhaneniga Tallinki rolli Läänemere laevandusturul. Kavatsen ka Eesti valitsuses arendada liini, et riik toetaks ka meie laevamehi vähemalt samas mahus, nagu teevad seda meie naabrid.