• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Euroopa Komisjoni 16. mai "ei" Leedu europüüdlustele võis tõmmata risti peale eurotsooni suhteliselt kiire - üldjoontes aastani 2012 kavandatud - laienemise kontseptsioonile. Sellest pole aga kombeks eriti rääkida. Nii võis ka Euroopa Parlamendi president Josep Borrell Fontelles oma 30. mail Riigikogus peetud kõnes olla endistviisi "kindel" selles, et Eesti on aastal 2008 võimeline ühinema eurotsooniga. Taolistel protokolli juurde kuuluvatel õlalepatsutamistel on üha vähem ühist tegelikkusega.
Kui Eesti ja teiste postsotsialistlike Euroopa Liidu liikmesriikide eurokõlblikkus jääb sõltuma pelgalt Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmisest, võib nende riikide eurotee venida väga pikaks. Seda enam, et Leedu puhul põhjendati ei-d mitte üksnes inflatsioonikriteeriumi mittetäitmisega, vaid lisaks seati pretsedenti loovalt kahtluse alla ka kõnealuse kriteeriumi täitmise jätkusuutlikkus.
Küsimus on muidugi selles, mida jätkusuutlikkuse all mõelda. Kolme kuud või kolme aastat? Olukorras, kus Eesti hinnatase moodustab vana ELi omast napilt 60 protsenti (Leedul 53 protsenti) ja meilt oodatakse nii väga nominaalset ja reaalset "konvergeerumist" sellesama vana ELiga, on Maastrichti inflatsioonikriteeriumi tõeliselt "jätkusuutlik" täitmine heal juhul 10-15 aasta kaugusele jääv tulevik.
Prognoositav kiire arengu jätkumine on muutnud Eesti, Leedu ja Läti peatse liitumise eurotsooniga paljude Euroopa majandusekspertide silmis üha enam küsitavaks. 17. mai Financial Times Deutschland alandas näiteks ühemõtteliselt Balti riikide šansse liituda lähiaastail eurotsooniga.
Olukorda ei päästa siin ka Maastrichti inflatsioonikriteeriumi kosmeetiline kõpitsemine. Otsida seda kõige õigemat referentsväärtust inflatsioonikriteeriumile deflatsiooni piiril balansseerivatest riikidest on mõttetus.
Küsimus on eelkõige selles, kas riike, kes on fikseerinud oma rahvusvääringute vahetuskursi valuutakomitee põhimõttel euro suhtes ja on ühtlasi loobunud iseseisvast rahapoliitikast Euroopa Keskpanga kasuks, tuleks käsitleda teistest erinevalt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.11.26, 11:00
Siseraadio aitab müüa seda, mida klient ostma ei tulnud
Kas siseraadio on lihtsalt taustamuusika või võib sellest saada kaupmehe tõhus müügitööriist? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägivad Digipostri tegevjuht Priit Pedanik ja Bauhofi turundusjuht Kristina Käit-Kattel, kuidas jõuda reklaamisõnumiga kliendini just sel hetkel, kui ta on poes ja valmis ostuotsust tegema.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele