Viimasel ajal on toimunud märkimisväärseid muutusi domeeninimede ärandamist takistava õiguse vallas ja esimene selle teemaline kohtuvaidlus on jõudnud Riigikohtu lahendini, milles antud juhised omavad edaspidistes vaidlustes suurt tähtsust.
Peamine küsimus seoses domeeninimede registreerimise vaidlustamisega seisneb selles, kas ja millal on tegemist teiste isikute õiguste rikkumisega. Senise arusaama kohaselt ei andnud domeeni registreerimine registreerijale mingeid uusi õigusi.
Reeglistikus on kirjas, et registreerimine ei piira teiste isikute õigusi sellele nimele, mida kasutatakse domeeninimena. Seega toimub registreerimine reeglistiku kohaselt õiguslikult neutraalses keskkonnas, milles kellegi õigusi ei rikuta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigikohus leidis, et domeeninime registreerimine võib siiski rikkuda teiste isikute õigusi. Seda eelkõige siis, kui registreeritud domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane teise isiku kaubamärgiga, domeeninime registreerijal ei ole õigust ega õigustatud huvi domeeninime suhtes või domeeninimi registreeriti ja seda kasutatakse halvas usus.
Ärandamise korral on võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid ja sundida ärandajat domeeninimest loobuma. Riigikohus on ülalnimetatud otsuses vaadelnud lähemalt kaubamärgiomaniku õiguste rikkumist ja leidnud, et kaubamärgiseadus annab kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.