Ka vastu tahtmist saadud tulu maksustatakse

Seoses läheneva tulude deklareerimisega peab maksuhaldur vajalikuks juhtida veel kord tähelepanu maksustamise seisukohast olulistele asjaoludele, millega võivad kokku puutuda Hansapanga aktsiate endised omanikud. Artikkel puudutab ülevõtmispakkumise käigus aktsiaid võõrandanud füüsilisi isikuid, kelle aktsiad liikusid enne lõplikku ülevõtmist mõne äriühingu kaudu.

Maksuamet kordab oma seisukohta: maksustamisel ei ole tehingu või toimingu juriidiline vorm ainus, mis määrab maksukohustuse tekkimise aja ja ulatuse, oluline on tehingu või toimingu sisu. Maksuseadused sätestavad tingimused, mille saabumisel tekib maksukohustus. Need määravadki, kes kui palju ja millal peab maksu maksma, kui maksumaksja käitumise majanduslik sisu vastab ühele või teisele maksukohustuse tekkimise alusele.

Maksukohustus ei teki lepingu, arvestustehte või kavatsuse alusel, vaid reaalse majandusliku soorituse tulemusena, sõltumata sellest, kuidas maksumaksja ise või lepingu osapooled on seda otsustanud nimetada.

Olukorda ilmestab järgmine näide. Füüsiliste isikute vahelised kingitused on tulumaksuseaduse järgi maksuvabad. Kui üks isik kohustub kinkima teisele midagi vastutasuks talle osutatud teenuse eest, ei ole maksustamise mõttes enam tegu kingitusega - majanduslik sooritus viitab pigem töövõtulepingule. Seega ei saa sellist toimingut pidada maksuvabaks kingituseks. Vastupidine seisukoht on absurdne ja tähendaks, et peamiselt füüsilistele isikutele teenuseid osutavatel FIEdel puudub ettevõtlustulu ja nende sissetuleku allikaks on kingitused.

Kui füüsilisest isikust Hansapanga aktsiate omanikud said teada ülevõtmispakkumisest, pöördusid paljud neist maksuhalduri poole küsimustega maksustamise kohta. Mõni oli otsustanud müüa aktsiad kohe peale ülevõtmispakkumise avalikustamist enda osalusega äriühingule aktsiate soetamismaksumusega. Mõni müüs äriühingule küll kasuga, kuid turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Mõni mainis mitterahalist sissemakset, kingitust või koguni lühiajalise laenu võtmist äriühingult aktsiate tagatisel, sellele järgneva laenu mittetagastamisega. Küsiti, kas on oluline, et isik ei tahtnudki tulu saada. Kõigis neis olukordades oli maksuhalduri vastus üldjoontes sama.

Tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse residendist füüsilise isiku kasu, mis tekib vara võõrandamisest. Järelepärimiste põhjal oli alust väita, et füüsiliste isikute omandis olnud aktsiad olid võõrandatud äriühingutele (mis tahes moel) eesmärgiga ära kasutada äriühingute maksustamise omapära. Sellega üritati tõenäoliselt ajatada füüsilise isiku väärtpaberite müügist saadava tulu laekumist ja lükata ajaliselt edasi tulumaksukohustuse tekkimise hetke.

Tulumaksuseadus ei näe ette võimalust maksukohustuse edasilükkamiseks. Seega on maksuhalduri arvates väga oluline, kas aktsiad sattusid äriühingusse siis, kui oli juba teada, et neid võõrandatakse edasi. Kui jah, on tegu tulu siirdamisega äriühingule, seejuures loetakse, et füüsilise isiku tulu on realiseeritud. See ei tähenda, et kõigil teistel juhtumitel maksukohustust ei teki.

Kuigi füüsilisel isikul tekkiva maksukohustusega arvestamise võimalusi on tulenevalt skeemide paljususest mitmeid, on selge, et topeltmaksustamist ei saa tekkida, kui füüsilise isiku realiseeritud kasu laekub vormiliselt äriühingule. Kui kasu on realiseeritud füüsilise isiku tasemel, tuleb tema sissemakset lugeda rahaliseks sissemakseks, mis on äriühingu osaluse soetamismaksumus.