Õppetööks läheb vaid neli laeva 13st

Haridus- ja teadusministeerium andis oma heakskiidu kokku nelja laeva kasutamiseks õppe- ja teadustöös. Kaks neist, Solveig, mis kuulub kalurite liidu juhatuse aseesimehele Mihkel Undrestile, ja Pedassaare, mis kuulub Toomas Kõuhkna omanduses olevale Dagomarile, lähevad Eesti Mereakadeemia teenistusse. Paikse õppelaborina kasutatav Solveig hakkab seisma Tallinnas, Pedassaare leiab Hiiumaal rakendust merekõlbliku õppelaevana. Nende kahe laeva ekspluatatsioonikulud katab järgneva viie aasta jooksul laevade üleandja.

?Mereakadeemia või haridus- ja teadusministeerium ei ole pidanud ega pea vajalikuks veel mõne laeva rentimist õppe- või teadustöö eesmärgil,? teatab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) saadetud kiri. Eraldi mainitakse ära läbirääkimiste lõpetamine kalurite liidu teisele juhatuse aseesimehele Margo Purrule kuuluva osaühinguga Gutta.

Uurimislaevadena hakkavad tööle ASile Saare Rand kuuluv Salme ja Dagomarile kuuluv Vellu. Nende ülalpidamise kulud tasuvad vastavalt TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut oma eelarvest. Meresüsteemide Instituudi juht Jüri Elken ütles, et talle alluv asutus rahapuuduse käes ei vaevle. Salme hindas ta sobilikuks seetõttu, et sellega saab ka rannast kaugemal käia. Eelmisel aastal rentis teadusasutus Lätist laeva 2 mln krooni eest. Eesti Mereinstituudi direktor Toomas Saat ütles, et Vellu näol on tegu väikese, kuid merekindla paadiga, mille ülalpidamine erilisi kulusid ei nõua.

OÜ Helenda juhataja Roland Kriisa, kes on suvest saati võidelnud kõigi laevaomanike võrdse kohtlemise eest eurotoetuse jagamisel, leidis küsitava olevat laevade kulude katmise järgneva viie aasta vältel. ?Eks selle võrra küsivad laevast loobujad kõrgemat hinda,? lausus ta. Kriisa ütles, et ei leidnud ministri määruses midagi edasiste kulutuste katmise kohustuse kohta.

Kalurite liidu tegevdirektor Toivo Orgusaar ei osanud öelda, mis saab ülejäänud üheksast laevast, millel samuti sihtotstarvet muuta taheti. Üks neist pidi minema näiteks Loksa vallavalitsuse, üks Keri Seltsi, üks Narva noorte meremeeste klubi ja üks koguni Läti Mereakadeemia käsutusse. ?Olen kuulnud, et mõni on ka loobunud esialgu plaanitud laeva vastu võtmast, kuid need kokkulepped on olnud suulised ja täpseid andmeid mul selle kohta pole,? selgitas ta. Orgusaar arvas samuti, et kulude katmine viie aasta vältel tasub ennast ära vaid juhul, kui kompensatsioon on piisavalt suur.

Põllumajandusminister muutis laevade utiliseerimiseks mõeldud eurotoetuse jagamise korda oma määrusega nii, et kokku 60 miljoni krooni jagamisel on eelistatud laevaomanikud, kel õnnestub oma laeva sihtotstarvet muuta. Esmajärjekorras õnnestus sellised kokkulepped sõlmida kalurite liidu juhtkonnaga või Rahvaliiduga seotud ärimeestel, sest enamik kalureid kuulis sellest võimalusest tagantjärele.