- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,79%7 490,29
- DOW 30−0,65%52 051,22
- Nasdaq −1,02%24 995,3
- FTSE 1000,04%10 787,21
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,69
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,79%7 490,29
- DOW 30−0,65%52 051,22
- Nasdaq −1,02%24 995,3
- FTSE 1000,04%10 787,21
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti maine ja populaarsus saavad kõvasti rappida
Eesti viimaste aastate suurimaks väljakutseks majanduse vallas on kahtlematult üleminek eurole. Kuigi selle plusside või miinuste üle võiks loomulikult vaielda, on Eesti juba aastaid tagasi püstitanud endale ühemõttelise eesmärgi: minna üle eurole 1. jaanuaril 2007.
Nii pole sellest saanud lihtsalt mingi järjekordne tähtaeg või kohustus täita viisaastak nelja aastaga, vaid Eesti usaldusväärsuse mõõdupuu. Sellele kuupäevale on orienteeritud mitmed praeguseks juba tehtud otsused, sellega on arvestanud nii kodumaised kui ka välisinvestorid.
See kõik oleks ju väga ilus, kuid praegusel hetkel on kurb tõde see, et Eesti 1. jaanuaril 2007 eurole üle ei lähe: inflatsioon Eestis jääb Euroopa Liidus alla vaid Lätile, ületades selgelt nõutava 3% piiri.
Rahandusminister Aivar Sõerd üritab veidi väriseva häälega küll väita, et kõik sõltub ajast, mil Eesti valmisolekut mõõtma hakatakse, peaminister Andrus Ansip on konkreetsem: eurole üleminek võib tõepoolest edasi lükkuda. Samal ajal jätkab sama valitsus täie hooga eurole ülemineku kampaaniat, ajades inimesi aga ainult vihaseks ning häälestades neid ühisraha vastu.
Olukord on seda hullem, et valitsusel näib puuduvat igasugune tahe otsustada, mida tekkinud olukorras ette võtta. Eesti Pank hoiatas tegelikult juba aastaid tagasi, et sedavõrd intensiivse kulutamise juures võib Eestil inflatsioonikriteeriumi täitmisega raskeks minna.
Ei kuulanud neid hoiatusi eelmine valitsus, veelgi vähem aga praegune. Eesti Panga arvamusest hoolimata koostas Eesti endale luksusliku lisaeelarve ning 2006. aasta eelarvet koostades on nähtava ülejäägiga eelarve ideest loobutud.
Eesti suutmatust täita inflatsioonikriteeriumi üritatakse selgitada ajutiste asjaoludega ehk kütuse hinna tõusuga. See argument pole kahjuks tõsiseltvõetav, sest teised 1. jaanuariks 2007 euro suunas liikuvad uued liikmesriigid ? Sloveenia ja Leedu ? on bensiinihinna samasugusest tõusust hoolimata suutnud inflatsiooni kontrolli all hoida.
Olukord, kus kaks teist 1. jaanuaril 2007 eurole üleminekut lubanud riiki saavad sellega hakkama, Eesti aga mitte, on eriti valus. Esimest korda taasiseseisvumise järel laseb Eesti mõne Balti riigi endast majandusreformide alal selgelt mööda.
Seetõttu võib Eestit ähvardada tugevaim majanduslik tagasilöök viimaste aastate jooksul. Tänapäeva maailmas pole väikestel riikidel müüa muud usaldust. Praeguses seisus näib Eesti maine ja selle kaudu populaarsus investorite silmis kõvasti rappida saavat.
Olukord võiks olla parem, kui valitsus oleks ausalt ja ühemõtteliselt loobunud eurole üleminekust 1. jaanuaril ning teatanud, et me ei saa sellega selleks kuupäevaks hakkama, küll aga kavatseme seda teha näiteks 1. jaanuaril 2008.
Kui endisest kuupäevast soovitakse aga kinni pidada, tuleks inflatsiooni pidurdamiseks midagi reaalset ette võtta.
Hetkel kuum
Selle asemel tantsitakse aga mingit arusaamatut tantsu põhimõttel üks samm edasi ja kaks sammu tagasi. Mõningate aktsiiside tõusu lükatakse edasi, teiste tõusu aga kiirendatakse. Ühel päeval peetakse vajalikuks inflatsiooni vastu võidelda, teisel päeval leitakse, et mõõdukas inflatsioon aitab hoopis majanduse jõudsamale arengule kaasa.
Selles laadis sihitult ringi veheldes võib juhtuda, et eurole ei suudeta üle minna ka 2008. aastal.
Peaminister Andrus Ansipi avaldustest võib koguni välja lugeda, et ega tegelikult peagi Eesti eurole üle minema või vähemalt pole Eesti valmis selleks midagi otsustavamat ette võtma. Seegi lahendus võiks täiesti arvestatav olla, sellisel juhul tuleks seda aga selgelt välja ütelda ning mitte saata maailma vastukäivaid signaale.
Reformierakonna suutmatus otsustada võib seega Eestile kalliks maksma minna. Üritades korraga kahel toolil istuda, võib nende vahele kergelt maha kukkuda.
Iga päevaga üha rohkem Keskerakonna nägu mineval Reformierakonnal puudub otsuste langetamiseks aga nii tahe kui ka jõud.
Seotud lood
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele