City Plaza, mulle meeldib see maja

Ma arvan, et selle väikse krundi peal on saavutatud arhitektuurne maksimum, räägib Ülar Mark ja samas kahtleb kriitiliselt, kas sinna üldse oli maja vaja teha? Aga praegu mõjub see hoone hästi, niisugune maja sobibki sinna.

Moodsasse hoonesse linna südames on vaja paigutada garaa?, kontorid ja müügipinnad ning nendele on leitud elegantne lahendus ? kõrgete klaasidega ostupinnad on planeeritud esimesele korrusele. Niisiis on autod viidud nende peale ja piirde materjalikäsitus ? prinditud klaasfassaad ? tagab, et sõiduvahendid ei ole ära peidetud. Parklas käinud teavad, et seal on välisvalgus ja autode liikumine paistab linnaruumi. ?See on enamasti lisaboonuseks, kui maja eksterjööri ja interjööri vahel on side. Kui ei ehitata seesmisi ja välimisi kihte eraldi kinni, vaid säilib nendevaheline dialoog, mis annab lisainformatsiooni hoone olemusest,? arvab Ülar Mark

Üks võimalus on kesklinna ehitada hooneid põhimõttel, et neist iga neljas-viies on parkimismaja. Kuid need on linnaruumi kasutuse seisukohalt mõttetud, katkestavad linnaruumi loomuliku tänavafrondi ja tekitavad enda ümber suure autode kontsentratsiooni, arutleb ta. Kui City Plazat vaadata, siis linnatasandil töötab ta hästi. Autode jaoks pole palju vaja, nad kaovad tunnelisse.

Marki hinnangul on hästi õnnestunud City Plaza ja kunstiakadeemia vaheline jalakäijate käik ja selle koha mahtude liigendus.

Maja sees hindab Ülar Mark arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid materjalikasutust. Nad on tuntud oma projektides loomulike hoone osade eksponeerimise poolest. Palju huvitavam on vaadata lae all kommunikatsioonitorusid kui ühtlast kipsplaadipinda. Muidugi on kipsimine kõige odavam lahendus, mis aga steriliseerib ruumi ja inimesed muutuvad allergilisteks lisaks keemilisele ka ruumi mõistes, kui seal pole ühtegi pidet, millest kinni hakata.

Ma arvan, et majal peab olema mingi saladus, sõnab Ülar Mark. City Plaza ei ole esimese kihi meeldimine. Sellest möödudes võib ühmata, et mis seal ikka ? jälle on üks klaaskast tehtud, vertikaal püsti pandud. Aga kui seisatada pikemalt ja vaadata seda maja, siis on võimalus seda maja avastada ja arendada oma mõtteid, näha materjali ja vormi.

Halva maja juures suurt midagi ei märka, see jääbki ühekihiliseks ja lamedaks, märgib Mark. Samas City Plaza juures on see paljusus nii hästi välja tulnud, et sealt mööda minnes näeb alati midagi uut. Mis saab veel õndsamat olla, kui läbi linna kõndides hoomad alati midagi uut.

?Mulle meeldivad sellised majad, mis võimaldavad mul nautida keskkonda. Muidugi naudin ma eelkõige inimesi tänaval, aga parem kui huvitavad inimesed on huvitas keskkonnas,? kõneleb arhitekt Ülar Mark.

Esimese meeldejääva mälestuse City Plazast sai Mark ühel õhtusel tunnil, mil nad istusid kolleegidega kunstiakadeemia saali katusel, 7 meetri kõrgusel tänavast ja tajusid seda linnalikult tihedat keskkonda, maju ja autotulede virvarri, kus kõik hakkab värelema. ?Siis ma tundsin, kuidas selle koha linnamootor mind erutas, käima tõmbas ja rahutuks tegi.?