Kuidas asjadele pihta saada?

Üks sõber kolis ?veitsi elama. Kesk-Euroopa, keskmised inimesed, keskmisest rikkamad. Ehk elu keskeltläbi kindlasti üle keskmise. Ja muidugi mitte meie mõistes. Meid sealsed sageli ei mõista ja meie omadel on raske mõista neid.

Lugu ise on sealt edasi väga lihtne. Sügisene aeg ja seened kasvavad ka ?veitsis. Läks sõber kõndima metsa mägisesse, jalutas ja tundis looduses olemisest hingematvat rõõmu. Märkas raja kõrval purakaid kivipuravikke ja loomulikult korjas neid kaasa. Hea pärast metsaskäiku välismaisele kaasale kodusõpitud viisil valmistatud kosutavat seenekastet pakkuda! Kaasal aga, kes kõndis sama metsa all, sai süda muret täis. Tema ei taha seeni, mis korjatud seaduse vastaselt! Tema illegaalsel teel omandatud toitu suhu ei pista! Sõbra pettumus oli sama suur kui mägi, mille jalamil koos jalutati.

Sõber lihtsalt ei teadnud, et selles ?veitsi kantonis ei tohi seeni korjata, kui pole selleks ettenähtud kuupäev, mis kirjas seaduses või määruses.

Kui palju, või hoopis vähe, me tegelikult teame, kuidas elatakse lihtsat igapäevast elu mujal? Ega vist teagi, sellest tavalise turismireisi ajal ei kuule. Kes ikka tuleb kurtma või kiitma, et meie elu reeglid on nii ja siis veel naa.

Ometi on üks suur vahendaja, meedium, kui tahate, olemas. See on kultuur ehk looming, inimeste poolt loodud ja teistele vaatamiseks mõeldud. Tartus nädalavahetusel breikiv, pea seitsmekümnene rootslanna räägib oma esinemisega Rootsi riigi kohta ilmselt midagi sellist, mille jälile ühepäevase Stockholmi kruiisiga kindlasti ei jõua.