Ma tean, mida laupäeval teha!

Kuidas seda nüüd siis öeldagi? Buumid ei ole cool?id? Või siis, et mitte kõik buumid ei ole cool?id? Pigem nii, sest näiteks muuseumide valmimise, korrastamise ja uuendamise laine on sedavõrd tervitatav nähtus, et seda lihtsalt peab selliseks buumiks ja väga meeldivaks nimetama.

Kui ladinakeelne sentents lubab, et tõde on veinis, siis on ütlemata kohane parafraseerida seda mõttekäiku nii ? tõde on muuseumis.

Ainult muuseum, täna­päevane ja aktuaalne, suudab anda tegeliku pildi ühest riigist, rahvast, maast, aga ka näiteks mõtlemise viisist, ellusuhtumisest jne. Oma silm on kuningas küll, aga ainult siis, kui ta näeb õigeid, sageli aga ka tegelikke asju. Tegelikkus ei ole tänaval. Tegelikkus on muuseumis.

Mida pakuvad tänased tänavad ja turismimagnetid vaatajale? Ühtlustatud standardit, tuttavat kaubamärki, ümardatud enesetundeid. Enamik turismiteenuseid keerleb ümber laiatarbehittide, kuhu sadade ja tuhandete kaupa tunnis veetakse uut toorainet ehk enamasti juhusliku huvi põhjal riiki sattunud turisti.

Mis ja kes me oleme, ei selgu enam ammu välise vaatlemise teel. Tõde on muuseumides ja õnneks meil neid on. Värskeid, rõõmsaid, ilmekaid. KUMU on valmis ja tema avamine toimub peagi. Renoveeritud ja korrastatud linnamuuseum keset Tallinna vanalinna on kaunis ja nett asutus. Tartus võib mänguasjamuuseumi unustada end tundideks ka siis, kui lapsi kaasa ei olegi. Ja nii edasi.

Muuseumid on lahedad. Miks mitte kulutada neile näiteks osake oma laupäevast?