Kaks kolmandikku kontrollitud ettevõtjatest said tööinspektsioonilt töölepingute osas ettekirjutuse

Inspektsioon kontrollis töölepingute vastavusse viimist seadusega, mis hakkas kehtima möödunud aasta mais ja mille kohaselt oli aega töölepinguid muuta 1. jaanuarini, teatas tööinspektsiooni esindaja. Kontrollimine toimus 15 maakonnas. Viie kuuga kontrollis Tööinspektsioon 423 tööandjat ja läbi vaadati 9706 töölepingut ning tehti 262 ettekirjutust. Seega kontrollitud tööandjatest ligi kaks kolmandikku (62%) said ettekirjutuse. Ka ülejäänul 38% tööandjatest olid töölepingud puudustega, kuid tööinspektorid ei pidanud alati vajalikuks teha ettekirjutust, vaid piirdusid puuduste märkimisega kontrollakti.

Sunniraha hoiatusi tehti 19 tööandjale.

Kõige suuremaks probleemiks olid palgatingimused: puudus põhipalk, põhipalk oli madalam kui riigis kehtiv palga alammäär, lisatasud, palga arvutamise viis ja maksmise kord olid sätestamata. Segi olid aetud tükitööhinded ja palgamäär. Kõik seaduses ettenähtud lisatasud (näiteks ületunnitöö tasu, puhkepäevadel töötamise tasu) olid arvatud palga hulka. Paljudes töölepingutes oli sätestatud ainult palgamäär.

Poolte andmetest puudusid asukohad, aadressid ja registrikoodid. Ei peeta vajalikuks töölepingus andmeid sätestada või parandusi sisse viia.

Tööülesannete kirjelduses viidatakse küll ameti- või tööjuhendile, kuid nimetatud dokumenti ei olnud. Tööajanorm oli fikseerimata või fikseeritud nn. ujuvana, ajavahemikuna, mis on ebaseaduslik. Tööandjad ei tee vahet tööajanormil ja tööaja korraldusel. Ka summeeritud tööaja arvestuse korral, töötamisel pikema tööpäeva või töövahetusega kui 8 tundi tuleb tööajanorm töölepingus kindlaks määrata. Tööaja norm 8 tundi päevas või 40 tundi nädalas on aluseks arvestusperioodi normtundide väljaarvutamiseks, kusjuures tööaja korraldus võib seejuures olla väga erinev.

Töö tegemise koht või piirkond oli töölepingus fikseerimata.

Inspektsioonide kokkuvõtetest selgub, et kontrollimine oli pigem oodatud kui tõrjuv. Selles nägid tööandjad võimalust abi saada ja seega ka töölepingud õigesti vormistada. Mitmed kontrollijad mainisid, et üks põhjus ettekirjutuse mittetegemiseks oli tööandja huvitatus puuduste kõrvaldamisest ning koostöövalmidus. Probleemina mainiti veel tööandjate poolt erinevate firmade väljatöötatud töölepingu seadusele mittevastavate blankettide kasutamist. Tööinspektorid avastasid ka üksikuid kirjaliku töölepinguta töötajaid.