Vanade kesklinna korterite hinnad tõusevad

Eelmise aasta lõpu kõige olulisem muutus toimus vanade kesklinna korterite osas, mille hind tõusis sügisega 5 protsendi võrra ning kasv jätkub.

Suhteliselt väheaktiivsele suvele järgnenud sügishooaeg osutus ootuspäraselt varasemate trendide realiseerumise ajaks. Seda samaaegselt nii elamis- kui ka äripindade sektoris. Tegemist oli igati loogiliste hinnamuutustega, mis vähendasid oluliselt mitmeid varasemaid anomaaliaid.

Elamispindade osas oli kõige tähelepanuväärsemaks ja oodatud sündmuseks kesklinna korterituru aktiviseerumine ja sellega seoses kiire hinnatõus. Juba kaks aastat oodata lasknud hinnatõus oli kahandanud kesk- ja äärelinna elamispindade hinnavahe peaaegu olematuks. Viimase kvartali sündmused on hinnavahet taas jõudsalt suurendama asunud, kergitades kesklinna vanemate korterite hindu sügisega ligi 5%. Trend on jätkuv.

Samuti on igati ootuspärane uusehitiste kallinemine. Kõige tuntavamalt on see mõjutanud uuseramute rajamise maksumust, mis on omakorda hinnatõusuga kaasa vedamas ka vanemaid eramaju. Tänaseks on lootus leida Tallinnas alla 1 miljoni krooni maksvat renoveerimata eramut kahanenud peaaegu olematuks. Valdavalt algavad vanemate eramute hinnad 1,3 miljonist kroonist.

Ehitushindade kerkimise mõju on selgelt tuntav ka büroopindade turul.

Uuel tasemel ehitushinnad ei võimalda pakkuda selliseid üüre nagu olemasolevate büroopindade puhul, mis on hindu kergitamas eelkõige kesklinnast väljaspool.

Samas on ka kesklinna ärihoonete vakantsus valdavalt 5% piires, mistõttu on ka nende oodatav hinnatrend pigem üles- kui allapoole. Sügisega on büroopindade hinnad kerkinud keskmiselt kahe protsendipunkti võrra.

Ligi kolm aastat muutumatuna püsinud kaubandus- ja teeninduspindade üürid näitasid seevastu tagasihoidlikku langust. Peamiselt puudutas see kaubanduskeskustes paiknevaid üüripindu. Keskuste omavahelises konkurentsis on käesoleval aastal selgunud ostjate seas populaarsemad ning vähem populaarsed ostukohad. See avaldub otseselt keskuste külastatavuses ning seeläbi ka üürnike käibes. Tallinnas pakuvad üürnikele erinevaid soodustusi Ülemiste keskus, Mustamäe keskus ning Lasnamäe Centrum. Ostjate poolehoiu võitnud keskustel puuduvad aga pikkade üürilepingute tõttu võimalused üüri tõstmiseks, mistõttu ongi keskuste keskmine üürimäär varasemaga võrreldes mõnevõrra alanenud.

Tootmis- ja laopindade sektoris on jätkumas varasemad trendid, mis tähendab, et turg nõuab uusi pindu ning arendajad on neid ka üha enam pakkumas. Hinnad on püsinud stabiilsetena, ülejäänud Euroopaga võrreldaval tasemel. Suhteliselt kõrgete üürimäärade põhjus peitub eelkõige Eesti odavas tööjõus.

Enamikus tootmisettevõtetes moodustab kinnisvara osa vaid 20?30% kogukuludest. ¾ loodavast lisaväärtusest annab tööjõud, mis ongi meie potentsiaali tegelik allikas. Selle odavus on ainuke põhjus, mis sunnib Soome ja Rootsi ettevõtteid oma tootmist ja keskladusid Eestisse tooma. Lühemas perspektiivis on see jätkuvalt hoogustumas, pikemas perspektiivis trend tõenäoliselt ei jätku.