Äripäeva võib oodata veel üks kohtuasi

Küllap olete täheldanud, et ma üldiselt ei ole käsitlenud ajakirjanduses kohtuasja ?Savisaar versus Äripäev?.

Hea tava kohaselt ei kommenteeri kohtumenetluse osalised meedias enne kohtuotsuse tegemist vaidluse esemeks olevaid asjaolusid, v.a informatiivsete andmete võimalik avaldamine asja läbivaatamise aja, menetleva kohtuniku jne kohta. Eriti hoidutakse hinnangute andmisest, kellel vaidlevatest pooltest on rohkem õigus ja/või tõendite hindamisest. Väljakujunenud tava eesmärgiks on austav suhtumine kohtuvõimu, et vältida kohtusaaliväliseid võimalikke mõjutusi ja survet asja otsustavale kohtunikule. Hea tava tundmine on seotud hea koduse kasvatuse ja lastetoaga, millest võib mõnikord puudu jääda.

7. detsembri Äripäeva artikkel ?Apananskile läks Savisaare-aegse linnavalitsuse arveid 4 mln krooni eest?, autor Inno Tähismaa, rikub märgitud reegleid ja on autori isikupärast tingitud asjaolude tõttu ebaõige faktiliselt ja sisuliselt.

Esiteks ei olnud ma 1997. a Tallinna linnapea (Edgar Savisaar oli sel ajal Tallinna linnavolikogu esimees ? toim). Teiseks pole Leonid Apananski minu teada tasunud mingeid Tallinna linnavalitsuse arveid. Artiklis avaldatud arvete koopiad on loetamatud. Kolmandaks asjaolu, et linnavalitsusel puudub ühe Inglise suhtekorraldusfirmaga leping, on samavõrd asjassepuutumatu, kui linnavalitsuse lepingu puudumine näiteks Pentagoniga. Kindlasti on palju neid ettevõtteid ja organisatsioone ning muid isikuid, kellel puudub lepinguline suhe Tallinnaga. Mistõttu on arusaamatu artiklis esitatu mõte. Artikli kohaselt tulid tõendid ?avalikuks? kohtuistungil ja esitatakse nende võimalik tõlgendus. Eelistungite käigus ei analüüsita menetlusosaliste poolt kohtulikke tõendeid sisuliselt, sest seadus ei luba seda.

Artikli avaldamise mõte, milles sisuliselt korratakse üle need asjaolud, mille üle kohtus vaidlus käib, on näidata üleolevat ja allumatut suhtumist kohtuvõimu ja vastaspoolde selles kohtuasjas, mille sisuks on väärastunud põhimõte ? me võime kohtus küll vaielda, aga kui me ikka tahame, siis avaldame samu asju ka enne kohtuotsuse tegemist. Paraku Eesti õiguskultuur ja õiguskeskkond võimaldab sellist käitumist, nii nagu menetlusökonoomika ja menetluse aeglus soosib kahjuks laimajaid.

Allakirjutanu reserveerib endale õiguse vaidlustada osundatud artiklit eraldi hagi esitamisega.