Riigihangete seadus on liiga keeruline

Oslos 29.08?1.10 toimunud rahvusvahelisel riigihangete konverentsil keskenduti uutest ELi direktiividest tulenevate põhimõtete tutvustamisele ettevõtjatele. Riigihanked esindavad olulist osa ELi majandusest: enne laienemist 16% ELi riikide SKPst (1,4 triljoni krooni). Uus ELi riigihangete seaduspakett käsitleb asjade, teenuste ja tööde ostmist avaliku sektori organisatsioonide poolt ning riigihangete läbiviimist avaliku sektori veevarustuse, energeetika, transpordi ning telekommunikatsiooni sektoris.

Läbivad probleemid Euroopas on riigihangete seadusandluse keerukus, korruptsioon ning suure osa hangete koondumine ehitussektorisse. Kuigi Euroopas on 99% ettevõtetest väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE), moodustavad nende läbiviidavad hanked vaid veidi üle poole ELi riihgihangetest. Samuti leidub ELis endiselt näiteid teistest riikidest pärinevate ettevõtjate diskrimineerimise kohta. Ühiselt leiti, et hangete vaidlustamises tuleks kogu Euroopas luua vahekohtute süsteem, mis võimaldaks kiiresti lahendada erimeelsusi.

Euroopa Tööandjate ja Tööstuse Konföderatsiooni UNICE presidendi Jürgen Stru-be ettepanekuna tuleks kõigis riikides üle minna best-value-for-money-põhimõttele: pakkumiste hindamisel peab olema olulisim kriteerium kvaliteet, mitte madalaim hind. Samuti peaks Strube ettepanekul olema ELis väiksemad rahvusvaheliste riigihangete piirmäärad. Ühtlasi tuleks suurendada PPP (public private partnership) osa riigihangetes ning tagada, et riigihangete konkursid oleksid avatud VKEle.