Ärme kiirusta ettevõtte tulumaksu taastamisega

Nüüd teatas rahandusminister Taavi Veskimägi, et ettevõtete tulumaks võiks alates 2009. aastast olla 10%, sama palju, kui kirik vanasti talupoegadelt küsis. Lisaks leiab minister, et füüsiliste isikute tulumaks võiks olla lahti seotud juriidiliste isikute tulumaksust ning maksuvabastus investeeringutele vaid teatud reservi ulatuses.

Kõige olulisem küsimus Eesti jaoks ei ole see, mitu protsenti üks või teine maks on, vaid milline on üldine maksukoormus ja -süsteem. Tallinna linnakantselei majandusnõunik Heido Vitsur märgib õigesti, et Eesti ettevõtete maksukoormus on sisuliselt kaks korda suurem kui maailma teise majanduse Saksamaa oma ? Eestis laekub dividendidelt ja erisoodustuselt riigieelarvesse 2% SKPst, Saksamaal ainult 1%. Moraal on see, et Eesti ei tohi paljudele investoritele lubatud head investeerimiskeskkonda mingil juhul kergekäeliselt muuta. Investeeringute ligimeelitamisel on riigil kaks hästi töötavat nippi: madalad ettevõtlusmaksud ja üksikisiku maksud ehk tööjõukulu nii tööandjale kui ka töövõtjale. Need on olemuselt riigi investeeringud, et tulevikus suurematelt mahtudelt ka ise rohkem tulu teenida. Eesti avalikkuses on justkui aksioomina välja käidud, et Eesti peab kindlasti ettevõtete tulumaksu taastama. Ei pea. Küll aga võttis Eesti endale ühinemislepinguga kohustuse hakata alates 1. jaanuarist 2009 rakendama Euroopa Liidu (EL) ema- ja tütarettevõtete direktiivi, mille kohaselt ei tohi riik maksustada tütarettevõttelt emaettevõttele makstavaid dividende.

EL on seisukohal, et Eesti praegune tulumaksusüsteem, kus maksukohustus on edasi lükatud tulu tekkimise hetkelt selle väljamaksmiseni (ettevõte maksab tulumaksu ära siis, kui aktsionär raha tegelikult kätte saab), on nimetatud direktiiviga vastuolus. Seega peab Eesti tulumaksu maksmise hetke dividendide maksmisest ette tooma.

Seega, kuna otsest kohustust rahandusministri poolt välja käidud ?kümnise? kogumiseks ei ole, tuleb mõelda peamiselt sellele, kuidas Eesti konkurentsivõimet investeerimiskeskkonnana säilitada, veel parem parandada.

Ministri hinnangul võiks ettevõtte tulumaks langeda 2009. aastaks 10%ni, mis tähendaks nelja aasta jooksul 16%-list langust. Kui võtta arvesse, et kehtivas seaduses on reguleeritud langus kuni 2007. aastani (2006 ? 24%; 2007 ? 22%), siis peaks ülejäänud 12%-line langus toimuma aastatel 2008?2009. Iseenesest oleks see ju võimalik, kuid küsimus on jälle selle korraldamises ? kuidas sisendada investoritele kindlust, et selline langus tuleb ja ka püsima jääb. Majanduskeskkond ei vaja iga aasta jupikest koerasabast, vaid koera ennast ? terviklikku maksusüsteemi.

Ettevõtete tulumaksu puhul tuleks otsida ELi nõudmistega kooskõla leidmiseks muid võimalusi kui ettevõtete tulumaksu taastamine ilma investeeringute vabastuseta, sest meil on lisaks sisulisele poolele vaja säilitada ka head mainet, mis on Euroopast vaadatuna elust ilusam. Europoliitikute näpuviibutused maksuparadiisi vihjetega tulevad sellest, et meie nägu on ilusam kui meie tegu! Aga see on kuulsus, mille vastu ei tohigi võidelda, pigem tuleb seda ära kasutada.

Üks väga oluline asi on tööjõu maksustamine. Juriidiliste ja füüsiliste isikute tulumaksumäär tulebki lahti siduda ? ühe maksu suur langemine ei pea tooma tingimata kaasa teise sama järsku langemist. Lisaks tulumaksule tuleb arutluse alla võtta sotsiaalmaksumäär, sest tahame seda või mitte, pea kõik ettevõtjad vaatavad sotsiaalmaksu tööjõukuluna. Kui tööjõukulu on madalam, tuleb investeeringuid juurde.

Kõige enam vajab Eesti majanduslikust ja poliitilisest ruumist lähtuvat maksustrateegiat, mis muudab Eesti konkurentsivõimelisemaks, kui ta on praegu.