Äraütlemist tuleb kandidaadile põhjendada

Kui võtta äraütlemiskirja saatmine normiks, sest see on väga oluline firma imago kujundaja, siis tähtsuselt teisel kohal on teate sisu.

Kuigi trafaretsed teated stiilis ?täname osalemast, te ei osutunud valituks? lisame teid andmebaasi? on etemad kui vastamata jätmine, mõjuvad läbimõeldud põhjendused ja soovitused paremini.

Teade peaks algama kindlasti tänuga. Edasi tuleks anda põgus ülevaade konkursi käigust. Mida tehti, kui palju oli kandidaate ? millist inimest tegelikult otsiti.

Kui ettevõtte personalipoliitika lubab, siis võiks avaldada ka konkursi võitnud inimese nime. See lisab usaldusväärsust. Lisaks tuleb anda lõppvoorus kohtutud kandidaatidele isiklikku tagasisidet ning võimalusel helistada. Kuigi anonüümse äraütlemiskirja saatmine on turvaline, ei jäta see firmast head muljet.

Mida siis kandidaat teada tahab?

Mis läks valesti. Kas hindas end üle või kandideeris sootuks valele ametikohale. Millist inimest tegelikult otsiti. Mis oleks personalijuhi soovitused edaspidiseks.

Ja siis veel midagi, seda mõnusat optimistlikku nooti sinna lõppu. Mis soovib siiralt, et kandidaadil hästi läheks. Ja kui tekkis küsimusi, on ta lahkesti palutud telefonitsi pöörduma.

Et asi kindel oleks, tuleks kiri lasta mitmel inimesel enne üle vaadata ja küsida, missuguse emotsiooni see saajas esile kutsub.

Äraütlemiskirjade eesmärk pole eneseväärikust vähendada, vaid seda tõsta ning kindlasti firma personalipoliitikat peegeldada.

Autor: Tiina Saar