Riigikontroll tulgu pealegi!

Avades diskussiooni riigikontrolli kaasamisest omavalitsuste üle järelevalve teostamisse, on Äripäev astunud nii vajaliku kui ka väga õigeaegse sammu. See küsimus tuleb nüüd ja kohe selgeks vaielda. Veel enne, kui kohalikud valimised tuleval aastal tunda hakkavad andma ning sellest tehakse poliitiline küsimus. 7. septembri ÄPs Tallinna linnavalitsuse sisekontrolöri Viktor Vassiljevi ning Tallinna linnavolikogu Res Publica fraktsiooni esimehe Kaupo Reede avaldatud seisukohad ei olegi nii lepitamatud, kui esmapilgul näib. Mõlema mured - Vassiljev: kas riigikontrollil ikka jätkub ressursse?; Reede: kontroll omavalitsuste rahaasjade üle ei tohi olla politiseeritud - on põhjendatud.

Ei taha enam meenutadagi Isamaaliidust, Reformierakonnast ja Mõõdukaist kokku pandud kolmikliidu linnavalitsust. Kuid toonane olukord on nii mitmes mõttes näitlik ja hoiatav, et sellest ei saa mööda. Siis juhtis revisjonikomisjoni isamaaliitlane Jaana Padrik, tema tegevust suunati parteilist käsuliinipidi otse Vabaduse väljakul asuvast linnapea kabinetist.

Samaaegselt saadeti laiali linna sisekontrolöri teenistus. Taotluslikult tekitati olukord, kus korruptsiooniriskid olid väga kõrgel. Tänane revisjonikomisjoni esimees Leonid Mihhailov kandideeris tõepoolest Keskerakonna nimekirjas Riigikogu valimistel. Ta on meile poliitiliselt lähedane. Kuid linnavolikogus esindab ta Eestimaa Ühendatud Rahvaparteid ning vastutab oma tallinlasest valijate ees. Muide, selliselt on tagatud ka revisjonikomisjoni sõltumatus Res Publica keskkontorist tulevatest korraldustest. Mina ei pea õigeks, et linna revisjonikomisjoni juhitaks ka Stenbocki majast, mida näib nõudvat Kaupo Reede. Revisjonikomisjon tegeleb täna tõepoolest revisjoniga. Seda ei tohi ka tulevikus muuta poliitilise võitluse tallermaaks.

Mis puutub Viktor Vassiljevisse, siis tema peab oma ametikohal lähtuma linna õigusaktidest, mitte Keskerakonna parteiprogrammist. Ainult sõge linnavalitsus oleks huvitatud nõrgast sisekontrollist. Kui sisekontroll on nõrk, jääb ka linna juhtimine paratamatult lahjaks. Sõela hõrendamine mis tahes tagamõttega toob paratamatult kaasa ?altpoolt tuleva initsiatiivi?. Lõpuks pühib see skeemide, kabinetikokkulepete ning kahtlaste tehingute laviin igal otsustustasandil linnavalitsuse võimult. Seda tõestasid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad oma võimuloleku ajal juba veenvalt.

Minul pole midagi selle vastu, et riigikontroll saaks õiguse omavalitsusi kontrollida. Kui Riigikogus asutakse hääletama vastavat ettepanekut, siis kutsun keskfraktsiooni seda toetama. Tallinna kontrollisüsteemid on praegu hästi toimivad ja efektiivsed. Sellest hoolimata ei ütleks me ära lisajõust. Miks mitte kingitust vastu võtta?

Veel enam: riigikontrolli näol pakutavaid lisatöökäsi vajavad väga paljud teised Eesti omavalitsused. Miks peaks Tallinn seisma ees. Küll aga olen ma enam kui kategooriliselt vastu igasugustele katsetele kasutada riigikontrolli poliitiliselt. Lugedes Kaupo Reede seisukohavõttu, ei taha ma mõeldagi, mis on selle õhina ootuse taga. Kas niiviisi käsi kokku hõõrudes ootab linnavolikogu Res Publica fraktsioon sügishoojaks abiväge linnavalitsuse vastu?

Riigikontrolli omavalitsustega jagada pakkuv valitsus ei looda sellest ometi poomisnööri, mis aitaks Eestis niigi ohtlikult tsentraliseeritud võimu silmust veelgi koomale tõmmata? Nii paistab arvavat peaministri erakonna esindaja Tallinnas. Kutsutagu ta korrale, kui see nii ei ole! Res Publicale on hoiatav näide Lihula sündmuste näol olemas. Ei saa saata riigi usaldusväärsuse pandiks olevaid institutsioone, olgu politsei või riigikontroll, parteilisi päevahuve teenima.

Tähelepanu tuleb pöörata Viktor Vassiljevi argumendile: ?On kaheldav, kas riigikontrollil on mõtet uut tööpõldu otsida, kui senine lausa söötis.? Eesti Viljasalves toimunu on ilmne näide sellest, kui nõrgalt on korraldatud kontroll riigi vara üle. Viimasel ajal on riigikontroll avalikustanud väga tõsiseid puudujääke riigiasutuste töös. Markantseim näide on tolli- ja maksuamet, mille auditeerimisel tuvastati raamatupidamise täielik korraldamatus, mis tekitab tõsiseid kahtlusi meie kõigi maksuraha haldamises.

On selgunud, et 80% riigile kuuluvate hoonete ja ruumide rendilepingutest on sõlmitud turuhinnast vähemalt 40% odavamalt, mistõttu jääb riigil eluruumide rendile andmisega aastas saamata 4 miljonit krooni tulu. Riigikontroll hakaku kontrollima omavalitsusi, kuid kõrvaldagu ka valitsuse enda puudused. Vastasel juhul jääb mulje, et riigikontrolli volitusi laiendades püütakse juhtida tähelepanu kõrvale puudujääkidelt riigis. Et teostada plaanipäraselt vastavus- ja finantsauditid kõigis kohalikes omavalitsuses võrdsetel alustel, tuleks riigikontrolli paisutada mitmekordselt.

Kui aga auditeerimisel hakatakse tegema mingeid valikuid, siis kerkib ka küsimus, miks eelistatakse üht objekti või tegevust teistele. Ning paratamatult hakatakse otsima selliste eelistuste poliitilisi tagamaid. Selliste spekulatsioonide tekkimise võimalus välistatagu juba eos.