Kasutatud eramaja ostes tasub tellida hoone tehnilise seisundi ülevaatus

Kuna ehitise tehnoseisundit kontrollitakse suhteliselt pealiskaudselt, on tihtilugu ette tulnud olukordi, kus ostja avastab puudujääke, millest müüja juttu ei teinud. Harukordne pole juhus, kui ostujärgselt on hoones avastatud mõrtsukalik vamm.

Võlaõigusseadus küll kaitseb ostjat müüja avalikustamata jäetud üllatuste eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 fikseerib müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. VÕSi § 218 lõike 2 alusel vastutab müüja tarbijale müügi puhul asja mittevastavuse puhul lepingu tingimustele kahe aasta vältel.

Ostja peab oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma ning müüja vastu hagi esitama. Kohus nõuab asja käsitlemiseks tõestusmaterjali. Parim faktiline tõestus antud kontekstis on korrektne pädeva isiku teostatud tehnoseisundi ülevaatusakt.

Hoone ülevaatuse käigus annab spetsialist kirjaliku hinnangu olukorrast hoones, kasutades eriinstrumente ja isiklikke kogemusi.

Tihtilugu on hoone seisundi täieliku ülevaate saamiseks vajalik näiteks avada lagi või puurida ava seina. Juhul kui müüja vajalikke toiminguid teha ei luba, jääb ta antud tehnilise aspekti korrasoleku suhtes vastutama. Kõike, mida saab visuaalsel vaatlusel märgata ja millele müüja juurdepääsu võimaldab, fikseeritakse tehnilise seisundi aktis. Sellele dokumendile müügilepingus viidates ei saa ostja enam teadmatusele viidata ning seeläbi lepingule mittevastavust väita.

Soomes on hoone tehnilise seisundi ülevaatus kasutatud eramute puhul standardiks, mille pealt keegi kokku ei hoia.

Eelkõige on ülevaatuse tellijateks müüjad, kes soovivad hoone seisundi eest vastutamisest ja hilisematest vaidlustest pääsemiseks hoone olukorra fikseerida.