Maksureform jätab meid odavaks allhankeriigiks

Parempoolne majanduspoliitika põhineb arusaamal, et töökoha loomine peab olema võimalikult odav. Seega maksud madalad, töötasu minimaalne, sotsiaalne kindlustatus hädapärane. Ka selline majanduspoliitika toob investeeringuid ja loob töökohti, kus tehakse suhteliselt lihtsat ja madalapalgalist tööd, mis ei nõua eriti kõrget haridust. Parempoolsete meelest ongi selle loogika alusel ?põhjamaisest sotsiaaldemokraatlikust põrgust? hulk töökohti meile rännanud.

Tänu panustamisele inimeste teadmistesse ja oskustesse on aga Soomes ja Rootsis loodud uusi ja kõrgema palgatasemega töökohti. Odava töö asendumine kallima tööga on saanud võimalikuks seetõttu, et haridus on kättesaadav kõigile ning kulutused teaduse arendamiseks suured. Väidetakse, et tänu kiirele majanduskasvule on Soomes kõrgharidus praktiliselt tasuta. Vastupidi ? tänu tasuta kõrgharidusele on selline majanduskasv üldse võimalik. Kõrgema elukvaliteedi ning maailma konkurentsivõimelisima majandusega riikide maine eest on põhjamaine maksumaksja olnud nõus ka maksma.

Sotsiaaldemokraadina tahan küsida: kas odav töö saab ja peabki olema konkurentsieelis? Kas me tõesti arvame, et kümmekond aastat meie majandust turgutanud allhanked jäävadki majandamismootoriks? Kas me tõesti rohkemaks pole võimelised?

Sotsiaaldemokraatlik alternatiiv odava töö poliitikale on väärtustatud töö poliitika. Ei ole korraga võimalik nõuda madalaid makse ning kõrgete teadmiste ja oskustega töötajaid. Mis ime kombel peaksid nad siia ilmuma? Seetõttu tuleb loobuda maksuprotsentide vähendamisest ja suunata see raha haridusse, teadusesse, aktiivsesse tööhõivesse ja ettevõtlust soosivasse regionaalpoliitikasse. Tähtis ei ole loodavate töökohtade odavus, vaid väärtus, mida siin tööga luuakse. Ka põhjamaadest siia saabunud töökohad leiavad varsti veelgi odavama tööjõu meist ida pool. Soodne keskkond investeeringuteks peab hõlmama ka investeeringuid töötajatesse.

Parempoolne majandusmudel annab kiirema teenimisvõimaluse, sotsiaaldemokraatlik lähenemine loob rikkust pikema aja vältel, aga selle eest rohkem. Võib tõesti kogu metsa palkideks teha, teenitu eest maasturi muretseda ja, kui Kanaari saartel käidud, edasi mõtelda ? tore oli, aga mis nüüd siis saab. Sotsiaaldemokraat eelistab istikud enne valmis vaadata, kui puud langema hakkavad.

Meie majandus põhineb piiratud ressursil nii maavarade kui inimeste arvu poolest. Me ei saa rikka riigi kombel maavarasid kokku osta ja vallutada, ning toituda ajude pidevast sissevoolust. Isegi terves Euroopas pole enam sellist riiki. Teiseks ? elame kahjuks olukorras, kus tööealiste inimeste hulk pensionäridega võrreldes pidevalt väheneb. Sotsiaalkulutuste suurus sõltub aga tehtava töö hinnast ja sotsiaalmaksust. Ühte kahest tuleb paratamatult tõsta. Kolmandaks ? mõttetud piirangud tööjõu vabale liikumisele kaovad peagi ja surve töötasude tõstmiseks suureneb. Selleks on aga tarvis rohkem teadmisi ja oskusi ehk vaja on investeerida juba täna.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikurühm Riigikogus tegi ettepaneku: jätta tulumaks 26% ka järgmise aasta alguses. Tulumaksuvaba miinimumi suurus võib seevastu tõusta 2000 kr kuus juba aastal 2005, sest tulumaksuvaba miinimumi tõstmine soosib vaesemaid inimesi. Maksureformi läbiviimine võimuliitlaste poolt tänaseks heaks kiidetud kujul jätab meid odavaks allhankeriigiks.