Kölni mööblimess - kandiline ja minimalistlik epohh ümber saamas

Suuremas osas on tegemist müügimessiga, aga avangardihallides, kus väljas nii päris uued tooted kui ka toodete prototüübid, leiab külluslikult ideid ja fantaasiaid, mis alles kompavad ostjate huvi.

Disainikõrgkooli tudengitele on messil antud võimalus esitada ka abstraktsemaid teemasid. Mööblimessi läbiva kunstimotiivina oli rahvusvaheliselt tuntud kunstnikelt tellitud oma nägemus lihtsa vormiga plastiktugitoolist. Teemast lähtudes valmistati erinevaid kujundusi, sealhulgas mitmeid absurdihõngulisi asju, nii et tegemist oligi rohkem kunstiobjektidega.

Eesti mööblit võis näha neljal pinnal, esindatud olid Standard, Ivari Männi mööblikomplektiga FlixFlax, Jalax ja Eesti Ekspordiagentuuri väljapanek.

Ivari Männi leiab, et pehme mööbli tegijaid Eestis ikka on küll, kuid elukondliku mööbli tootmine on täiesti soikus võrreldes kasvõi Leedu ja Lätiga.

?Meie jaoks oli see esimene Kölni mess ja ka tervikuna maailma mastaapsetest mööblimessidest esimene,? kirjeldab disainer Ivari Männi. FlixFlaxi mööblikomplektile sai esimeseks tuleprooviks esinemine avangardhallis. ?Isiklikult rõõmustasin, et kandiline ja minimalistlik epohh hakkab ümber saama,? räägib Ivari Männi. ?Teisest küljest leidus messil küllaga kelmikaid ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Uudiste poolest midagi väga erilist polnud, sest Köln kordab seda, mida Milano ees näitab. Materjalikasutusega kipub olema nagu riidemoega ? enam ei suruta peale, et just see värv ja see materjal. Eks vabadus jõuab ka mööbli valdkonda. Aga kes ikka on konservatiivse maitsega, elab oma hallides toonides edasi,? leiab FlixFlaxi looja.

Trendid muutuvad ja alati on neid, kes vahetavad sagedamini sisekujundust ja oma elamise sisustust. Milanos võib rohkem kohata ?ikimaid ülesostjad. ?Mööbli alal eksperimenteeritakse ka pealisriidega, näiteks op-mustrilise kangaga, mis mõjub esialgu väga kummastavalt, aga aasta pärast võib hakata lausa meeldima,? leiab Ivari Männi.

Retromööbli osakond on sõltumatu modernsest poolest, see on muutumatu ja uuendusi pole. Leidub ka üksikuid firmasid, kes teevad retrostiili absurdihuumoriga, lisades nihestatust. Saksa firmadest olid messil esindatud konservatiivse maitse esindaja Rolf Benz oma tuntud headuses.

Philipp Pleinil oli Saksa ?iki stiili hea näide, mis balansseeris kit?i piiril. Bretz üllatas suure boksi ja teatraalse pehme mööbliga, olles üldpildilt ekstravagantne ja tagasihoidliku põhjamaa maitse jaoks isegi ülepakkuv.

Vormiuuenduste ja materjalide osas on mindud julgemaks, sealjuures kasutatakse rohkem koredamaid kangaid. Plastikmööblit oli messil palju ja mitmed neist huvitava vormikeelega.

Esindatud olid ka Luigi Colani toolid, tuntud oma 70ndate aastate hipilike vormide ja bioonilisuse poolest ning Porsche Disain. ?veitsi firma Thut esitas lihtsaid, kuid novaatorlikke ja kergkonstruktsiooniga lahendusi. Sealjuures oli kasutatud fiibertekstiili, mis jättis kerge ja õhulise mulje.

Firma Edra on üks trendiloojatest, esitades messil oma kapisüsteemi ?Itaalia maastikud?. Põhiplaanilt olid kapid voolava vormiga, mida võib kergesti kasutada ruumi jagajana. Oma novaatorliku süsteemi jaoks kasutasid nad väga laia materjalide valikut, näiteks plastikut ja peegleid.

Tehnoloogilisi uuendusi pakkus ka Taani firma Cinal, kes kasutab alumiiniumi peal laminaati või naturaalspooni, mis väljendub õhulisema joonena ja mida kasutatakse näiteks riiulite valmistamiseks.

?Käia tasub sellistel messidel alati, sest ikka jääb midagi silma, kas või uusi materjale või nende kasutusi. Näiteks ühed kivist riiulid ja istumispingid ? täpselt samad asjad olid ka penoplastist,? kirjeldab Ivari Männi. ?See ongi huvitav, et kõikvõimalikke materjale katsetatakse.?