Liikmesriikide vahel kaob ajutine sissevedu

Enne ELiga liitumist ajutisele impordile allutatud kaubad jäävad ka peale liitumist edasi tolli järelevalve alla ning tolliprotseduur tuleb lõpetada vastavalt ELi õigusaktidele. Toll käsitleb neid kaupu välisriigi kaupadena.

Kuna tootmisvahenditele ELis täielikku tollimaksuvabastust rakendada ei saa, ei vasta 1. maist nende kasutamine sellistel tingimustel ühenduse tolliseadustiku tingimustele ja protseduur tuleb lõpetada ELi sätete kohaselt. Küll lubatakse jätkata sellist protseduuri kuni loa kehtivuse lõpuni. Siinkohal on tarvis eristada ELi liikmesriigi tollistaatusega ja mitteliikmesriigi tollistaatusega tootmisseadmeid.

ELi liikmesriigi tollistaatusega tootmisseadmed ? ELi liikmesriikide territoorium on ühtne tolliterritoorium ning ühes liikmesriigis toodetud seadmeid või vabasse ringlusesse lubatud seadmeid käsitletakse vabas ringluses olevana ka teistes liikmesriikides. Sellest johtuvalt ei kasutata tolliprotseduurina ?ajutist importi? ühest liikmesriigist teise seadmete saatmisel, vaid ühes liikmesriigis vabas ringluses olev kaup või seadmed on vabas ringluses ka teises liikmesriigis. Seega on loogiline, et näiteks Soomest praegu ajutiselt toodud seadmete selline protseduur tuleb lõpetada.

ELi tollistaatusega seadmete ajutise impordi lõpetamine pärast loa kehtivusaja lõppu on võimalik kahte moodi: kas saata seadmed tagasi või deklareerida Eestis vabasse ringlusesse. Kuna paljusid seadmeid ei saa kergelt tagasi saata, käsitleme esmajärjekorras vabasse ringlusesse deklareerimist.

Nimetatud protseduuri sooritamine pärast 1. maid ja pärast loa lõppu avaldab mõju nii käibemaksuarvestusele kui ka tollimaksuarvestusele.

Pärast 1. maid tootmisseadmete, mis on Eestisse toodud enne 1. maid ELi liikmesriigist ja millel on ELi tollistaatus, deklareerimist vabasse ringlusesse käsitletakse kauba impordina, mis toob kaasa käibemaksu arvutamise kohustuse seadmete tolliväärtuselt. Kui pärast 1. maid ei suudeta tõestada seadmete ühenduse tollistaatust, kuuluvad need maksustamisele tollimaksudega.

Kui aga seadmed tuuakse Eestisse pärast 1. maid rentimiseks, on tegu teenuse ostu, mitte kauba impordiga nagu oleks enne 1. maid toodud seadmete vabasse ringlusesse deklareerimisel, mida siis maksustatakse pöördkäibemaksuga teenuse ostmise käibe tekkimise aja ja maksustatava väärtuse reeglite kohaselt. ELi tollistaatusega kauba/seadmete Eestisse toomisel ei kuulu ka tollimaksud rakendamisele.

Seega kui näiteks saata seadmed pärast 1. maid liikmesriiki tagasi ning tuua uuesti Eestisse rentimise eesmärgil, on ka tegu teenuse ostmisega, mitte kauba ühendusesisese soetamisega ning siis kuulub renditasu maksustamisele pöördkäibemaksuga ning, kui tegemist on ühenduses vabas ringluses olevate seadmetega, ei kuulu ka tollimaksud rakendamisele.

Mitteliikmesriigi tollistaatusega tootmisseadmed ? pärast 1. maid jääb tolliprotseduurina ajutine import alles mitteliikmesriikide suhtes. Nii võivad mitteliikmesriikide tollistaatusega seadmed olla ajutisel impordil. Seega mitteliikmesriigist toodud seadmete osas ei ole tarvilik pärast 1. maid lõppeva loa tähtaja lõppu ilmtingimata lõpetada selline tolliprotseduur, vaid on võimalik taotleda uut luba, mis väljastatakse ühenduse tollieeskirjades sätestatud tingimustel. Juhul kui aga pikendamine ei ole võimalik, tuleb jällegi seadmed kas tagasi saata (re-eksport) või deklareerida vabasse ringlusesse, mis tekitab käibemaksu- ning tollimaksukohustuse, kuna seadmed on toodud kolmandast riigist.