Keda segavad advokaadi tagatised?

Euroopa Nõukogu inimõi-guste komissar kontrollis Eesti visiidi käigus siinset olukorda, mille tulemusena valmis 2004. a inimõiguste raport. Raportis on avaldatud Euroopa õigusruumi mittekuuluvad Eesti seaduse sätted, mis võimaldavad advokaadibüroodes läbiotsimise teostamist. Komissar avaldas sügavat rahulolematust seoses Eestis kehtiva regulatsiooniga ja rõhutas, et Eesti seadused ei taga adekvaatseid garantiisid advokaatidele kaitse teostamisel ning eiravad advokaadi ja kliendisuhtele igiomast õigust konfidentsiaalsusele. Raportis toonitati, et advokaadisaladuse puudumise tõttu oh-tu on seatud õigusemõistmise võrdõi-guslikkus. Erilist hämmeldust väljendati raportis kaebeõiguse puudumise kohta. Tõepoolest, Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on juba Eesti suhtes teinud asjassepuutuva lahendi Veeber vs Eesti, case 1., kuid sellest ei ole mingit järeldust tehtud. Raport osundab kokkuvõtteks, et Eesti seadused rikuvad oluliselt selliseid Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIPKK) elementaarsätteid nagu art 6 ja 8, mis garanteerivad kaitseõiguse ja kirjavahetuse saladuse.

Eestile on antud tungiv soovitus üle vaadata nimetatud seadused, eesmärgiga kindlustada ka siin advokaaditagatised. Tegemist on järjekordse näitega, mil inimõiguste suhtes tõrksad võimud ei suvatse kohapealsele kriitikale reageerida. Raporti negatiivne külg on see, et kogu Euroopa saab lugeda Eestis kehtivate häbiväärsete seaduste tekste. Juhul, kui ?ilmeksimatud? Eesti ametnikud jätkavad EIKis senist taktikat, kujuneb negatiivne kõlapind veel laiemaks. Kuna EIK ?eksib? pigem koos inimõiguste komissariga, siis positiivne tulemus on raporti kasutamise võimalus soodsate lahendite saavutamiseks EIKis juba toimunud läbiotsimiste asjades koos äravõetud tõendite kõlbmatuse tuvastamisega.

Raske on aru saada, kellele jäävad jalgu advokaaditagatised ja miks ei võiks ilma välise sekkumiseta muuta kriminaalmenetlust euroopalikumaks. Euroopa institutsioonide reageeringut võib oodata ka teiste EIPKK põhimõtteid eiravate sätete suhtes, nt vahistuse regulatsioon, otsuste rajamine kohtus ülekuulamata tunnistajate ütlustele jne.