Elekter ei põhjusta teiste kaupade järsku kallinemist

Mitmetes artiklites on avaldatud kartust, et elektrienergia hinnatõus toob kaasa inflatsioonitempo märgatava kiirenemise. Väitel, et elektrienergia hinna tõusu tõttu tõusevad märkimisväärselt teiste kaupade ja teenuste hinnad, ei ole alust.

Elektrienergia kulude osa mitmesuguste kaupade omahinnas on üpris väike. Üldjuhul ei ole ületa elektrikulu 5%, maksimaalselt võib elektri osa olla 15-20%. Mingi kauba tootmise ja tarnimise omahind elektrienergia kasvõi 100%-lise hinnatõusu tõttu ei saa teoreetiliselt sellest rohkem tõusta. Siiski võib siia lisanduda veel kaudne hinnatõus kauba valmistamiseks vajaminevate toormaterjalides sisalduva elektrienergia hinnatõusu arvel.

Konkurentsi tingimustes on kauba hind niigi saavutanud oma turutingimustele vastava taseme. Kui mitte, siis saavutatakse see elektrienergia hinna tõusust olenemata.

Elektrienergia kallinemisel jaotatakse lihtsalt kasum ümber elektrisektori kasuks ning kauba tootja ja vahendaja kahjuks. Kirjeldatud kasumi jaotamine põhjendatud, sest pikka aega on sotsiaalsetel põhjustel hoitud elektrienergia hind põhjendamatult madalal.

Hoopis teistsugused on suhted turul valitsevat positsiooni omavate kaupade osas. Nende puhul on tõesti võimalik järsk hinnatõus. Paraku peab vastavalt konkurentsiseadusele sellist turgu kontrollima riik ja kinnitama ka taoliste kaupade hinnad. Kui riik täidab oma ülesandeid korralikult, siis ei tohiks elektri kallinemine tõsta järsult ka suletud sektori kaupade hinda. Ideaalvariandis peaks riik loobuma elektrienergia hinnakontrollist, kuid kontrollima põhjalikult turul valitsevat positsiooni omavate ettevõtete majandustegevust ja selle vastavust majandussektoris väljakujunenud või riiklikult aktsepteeritavatele tasuvusnäitajatele. Vajadusel tuleb luua vajaliku seadusandlik baas. Tugevat regulatsiooni on vaja elektrisektoris vaid ülekande teenuse osutajate üle. Elektrienergia tootmise ja müügi osas tuleb luua tingimused võimalikult laialdase konkurentsi tekkeks.