Aastaaruanne peab olema sisukas ja avameelne

Majandusaasta aruandes avalikustatava informatsiooni maht sõltub paljudest asjaoludest, muuhulgas näiteks ka sihtrühma valikust, kelle vajadustest aruande koostamisel eelkõige lähtutakse. Kuna kitsam sihtrühm põhjustab piiratuma valiku, siis ei soovitaks aruannet koostades mõelda ainult peamise aktsionäri, maksuameti, ühe konkreetse potentsiaalse investori või olulisima kliendi peale. Avalikkusele suunatud majandusaasta aruandes peaks silmas pidama siiski erinevate infotarbijate vajadusi.

Audiitorina võtan olulisemad raamatupidamise seaduse ja juhenditega kaasnevad muudatused kokku selliselt: elu läheb võimalusterohkemaks, huvitavamaks ja loomingulisemaks, kuid kindlasti suurenevad ka aruandlusega seotud riskid ja aruannete koostajate (näiteks äriühingute puhul juhatus) vastutus. Just viimastena mainitud tegurid peaksid aruannete koostajaid sundima tulevikus üha sagedamini kriitiliselt mõtisklema enda poolt koostatavate aruannete kvaliteedi üle. Analüüsides kavandatavaid muudatusi Äriseadustikku, tuleb tunnistada seadusloojate selget taotlust juhatuse ja nõukogu liikmete vastutust senisest rõhutatumalt esile tõsta.

Ettevõtete juhtide valdav arusaam aruandluse kvaliteedist on raamatupidamise aastaaruande keskne.

Enamasti jälgitakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel ainult selle vastavust seaduses ja juhendites sätestatud konkreetsetele informatsiooni avalikustamise nõuetele. Seejärel lisatakse raamatupidamise aastaaruandele seaduses nõutavat miinimuminformatsiooni sisaldav tegevusaruanne ning tuntakse rahulolu järjekordse majandusaasta aruande valmimise üle.

Selliselt tegutsedes ei tohiks rahulolu siiski liiga suureks paisuda, sest Eesti hea raamatupidamistava- nagu seda täna mõistetakse- sisaldab endas midagi enamat.

Majandusaasta aruannet koostama asudes soovitan kindlasti mõtiskleda raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipide üle. Ühena neist on juhendites muuhulgas sõnastatud avalikkuse printsiip:

- Aruannetes esitatakse terviklik pilt ettevõtte finantsseisundist, majandustegevusest ja rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest, mis mõjutasid ettevõtte finantsnäitajaid aruandeperioodil või võivad tõenäoliselt mõjutada tulevastel perioodidel.

- Aruande tarbijate jaoks oluline informatsioon esitatakse isegi juhul, kui see ei ole konkreetselt nõutud ühegi Raamatupidamise Toimkonna juhendi poolt.

Kui siia lisada õige ja õiglase kajastamise ülimuslikkuse nõue, mida ei ole võimalik saavutada alusprintsiipe eirates, siis peakski paljudes aruannete koostajais tekkima soov 2003. aasta aruanne koostada senisest sisukam.