Odavat meediakajastust ei saa

Eesti ettevõtja, kes suhtekorraldusteenust kasutada võtab, paneb sellele suuri ootusi-lootusi, mis aga saadavate tulemustega alati vastavusse minna ei pruugi.

Ettevõtja on kuulnud, et PR-meestel on ajakirjanikega head suhted ning ilmselt saavad nad tänu tutvusele ka ettevõtjat puudutavaid positiivseid kajastusi.

Jah, suhtekorraldajad on sageli ajakirjanikega sina peal, kuid see ei anna põhjust, et ettevõtjast jätkuvalt ja palju ainult head kirjutataks. Siin on oma roll ettevõtja ja PR-partneri koostööl: kindlasti on igal ettevõttel varuks uudiseid, sündmusi, värvikaid liidreid ja muud, mis ajakirjanikele huvi pakkuda võiks. Materjal peab olema uudislik ja puudutama paljusid.

Uudiste näilise vähesuse korral juhib suhtekorraldaja ettevõtja tähelepanu seikadele, mida ?asja sees? olija ei märka. Samas aga negatiivseid artikleid päris välistada ei saa.

Kui juhtub, et on uudiseid ja peetakse pressibriifing või tootetutvustus, tahab ettevõtja kohale saada kõiki Eesti meediakanaleid. See ei ole aga praktikas võimalik. Eesti kasinates oludes on väga hea tulemus, kui uudis suudab kohale meelitada viis meediakanalit ning neist kolm võtab asja kajastada. Ettevõtjal on kohe varuks küsimus, et millal teised loo teevad. Ega ei peagi tegema, ajakirjanik võib tulla kohale ja lugu mitte teha, see on tema vabadus. Liiatigi, kui ta ei leia toimunus piisavat uudislikkust või enda väljaandele sobilikku.

Siin on kindlasti suhtekorralduspartneril oma roll ? soovitada uudiskünnise ületamiseks vajalikke inimesi, materjale jm, ja nii saadakse asjast huvituma võimalikult lai meediakanalite ring.

Suhtekorraldajalt tahetakse pahatihti tulemust kähku. Tahetakse kohe meediakajastusi, kohe konkurendile kompromissitut ärategemist, toote või teenuse läbimüügi kohest suurenemist.

Suhtekorraldus on aga oma olemuselt pikk protsess: uudiseid, arvamusartikleid, majandustulemuste kajastusi jms peab meedias ilmuma regulaarselt.

Avalikkussuhete loomine on kui hambavalu: kui hambas on auk, aga ei valuta, siis tohtri poole ei pöörduta. Kui meedia on pannud ettevõtja halba valgusse, tahetakse oma renomeed kohe parandada ning soovitavalt juba järgmises lehenumbris või saates.

See ei ole nii ruttu aga kahjuks võimalik, kui just valet või laimu ei avaldata. Kõigepealt tahab PR-firma teada negatiivse kajastuse põhjust. Seda selleks, et kaaluda eelseisva kriisikommunikatsiooni teostatavust. Ilmunud artiklit lehest ?välja võtta? ei saa, kuid saab välja töötada järgmised taktikalised sammud. Seda muidugi siis, kui ettevõte kaasa tuleb ? ajakirjaniku läbisõimamine ja kohtusse minek enamasti valu ei võta.

PR-mehed ei müü meediapinda, see on reklaamiosakondade ja meediafirmade töö. Ettevõtja ja ajakirjaniku nägemus uudislikkusest võib olla erinev, sõnumid meedias on suunatud sadadele tuhandetele lugejatele, ettevõtte uudis aga tihtipeale mitte.

Kui tegu on näiteks pagaritoote, pesupulbri või mõne muu esmatarbekaubaga, on meedia huvi kasin ja uudse karbi presentatsioon jäägu pigem pidamata. Suuremat tähelepanu aga on loota uute infotehnoloogiliste toodete ja kinnisvaraarenduse tutvustusel.

Suhtekorraldus ei ole odav teenus. PR-firmad töötavad tunnitasu alusel, mis on kuskil 1000 krooni. Näiteks üle 100 miljoni kroonise aastakäibega ettevõtte turunduseelarve võiks sisaldada vähemalt paarisadat tuhandet krooni suhtekorralduse tarvis.