Palk peab kasvama koos tööviljakusega

Tööandjate ja ametiühingute vahel lepiti kolm aastat tagasi kokku, et alampalga kasvu aluseks võiks olla keskmise palga kasv. Eeldati, et suhteliselt liberaalse tööturu tingimustes liigub keskmine palk samas tempos majanduseüldise kasvuga. Tänaseks päevaks on ilmne, et palgakasv on kiirem kui majanduskasv ning sellises olukorras tuleb palga alammäära tõstmiseks töötada välja ning leppida kokku uued põhimõtted.

Tööandjatel ja ametiühingutel on läbirääkimistel erinevad lähteseisukohad.

Ametiühingud soovivad vähendada palgadiferentsi ning kergitada palga alammäära tõstmise abil ka keskmist palka. Tööandjad soovivad, et palga alammäära mõõdukas tõstmine korrastaks tööturgu, kahjustamata sealjuures keskliidu liikmesettevõtete palgasüsteeme. Juhul, kui tõusutempo järgmistel aastatel oleks 400-500 krooni aastas, hakkaks see mõjutama ettevõtete alumisi palgaastmeid.

Tööandjate hinnangul tuleks palga alammäärale õiglase suhte ja määra leidmisel arvestada rohkem avatud turu tingimustes tegutsevate tööstusettevõtete palgasüsteemidega. Samuti ei tohiks riiklik alampalk olla kõrgem, kui ettevõtetes ametiühingutega peetud dialoogi tulemusena kokkulepitud miinimumpalk. Järgmise aasta palga alammäära kehtestamisel tuleb aru anda, et Eesti eksport pole kasvanud ootuspäraselt. Majanduskasv põhineb endiselt sisemaisel tarbimisel ning investeeringutel. Tööjõukulude tootlikkus näitab paljudes sektorites negatiivset trendi. Tootlikust ületav palgakasv vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning tööhõivet. Järgmise aasta alampalk tuleb seega oluliselt väiksem kui ametiühingute poolt esialgselt nõutud 2600 krooni. Oleme seadnud eesmärgiks, et alampalk ei tõuseks 2004. aastal rohkem kui prognoositav tööviljakuse kasv. Täpne number sõltub läbirääkimiste tulemuslikkusest.