Kui viimase kümne aasta jooksul on Kohtla-Järve tööstusettevõtetest tulnud peamiselt teateid tootmise koomale tõmbamisest ja keemiaettevõtte kõrval on teiste tööstusharude osakaal linna majanduse struktuuris taandunud marginaalseks, siis nüüd näib, et olukord hakkab muutuma.
Viimaste kuude jooksul on ridamisi tulnud teateid töösturite huvist rajada Kohtla-Järvele uusi ettevõtteid. AS UVZ & AVR on alustanud koostöös Venemaa tööstusgigandi Uralvagonzavodiga vagunitehase ehitust Ahtme linnaosasse.
Täisvõimsuse saavutamisel peaks seal tööd saama 400 inimest. Soome metallifirma Tawastia plaanib Kohtla-Järvele rajada ehituses kasutatavate metallkonstruktsioonide tehast. Grupp Eesti ettevõtjaid kavandab uue puidutööstuse loomist, mille kogu toodang, kaminate ja grillahjude kütteelemendid, on plaanis eksportida rikastesse Euroopa riikidesse. 1990ndate teisel poolel pankroti läbi teinud Kohtla-Järve köögimööblivabrik on nüüdseks soomlastest omanike valduses taas jalad alla saanud ja suurendab tootmismahte ning töötajate arvu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sobivat tegevuskohta otsib Kohtla-Järvelt veel üks metallitöötlemisfirma, kelle poolt rajatavasse tehasesse vajatakse tööle üle saja inimese.
Millest selline huvi? Esiteks on Kohtla-Järvel säilinud nõukogude ajast rohkesti vabu tööstuspindu, kus on olemas vajalik infrastruktuur ning mille kordaseadmine tootmistegevuse alustamiseks ei nõua suuri kulutusi. Ka vaba tööjõudu on Kohtla-Järvel piisavalt.
Oma osa on kindlasti ka selles, et Kohtla-Järve linnavõimud on sel aastal lõpuks arusaamiseni jõudnud, et investorite ligitõmbamiseks linna on tarvis ka ise pingutada, ning selle nimel nüüd tegutsema asunud.
Seotud lood
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.