ARK vastab riigikontrolli kriitikale

?ARK on Riigikontrollile tänulik, sest esimest korda pöörab riik tähelepanu teenitud tuludele,? ütles ARKi direktor Eero Till. ?Me oleme otsinud pool aastat lahendust, kuidas viia vastavusse meie poolt sooritatavad tehingud ja nende eest laekunud riigilõivu summad.?

Till märkis, et täna on veel vara välja tuua võimalikke põhjuseid, miks erinevatelt liiklusregistri toimingutelt laekuma pidanud ja nendelt tegelikult laekunud riigilõivud mõne protsendi ulatuses erinevad. ?Ootame ära tööd alustanud komisjoni töö tulemused, siis loodetavasti on meil aasta lõpuks lisaks spekulatsioonidele varuks ka fakte,? nentis ta.

Eero Till sõnul on ARK juhtinud juba varem korduvalt asjakohaste institutsioonide tähelepanu vajadusele reaalajas kõrvutada tehingute sooritamine ja riigilõivu laekumine. ?Kahjuks meil senimaani sellist võimalust ei ole olnud, vastavasisulised arutelud Maksuametiga aga käivad,? rääkis Till. ?Hetke tegelikkus võimaldab pahatahtlikel kodanikel vähemasti teoreetiliselt ära kasutada võimalust, kus üks inimene saab ühe riigilõivu tasumisega sooritada järjest mitu samalaadset tehingut ilma, et keegi seda märkaks.?

Eero Till ütluse kohaselt on ARK töötajale tehingu sooritamisel eelduseks konkreetse isiku poolt vastava teenuse eest Maksuameti arvelduskontole laekunud riigilõiv. Kuid kui sama isik suvatseb sama laekumist aluseks tuues sooritada mitu tehingut eri teenindajate juures või erinevates büroodes, siis pole ARKil täna võimalik tuvastada, millised konkreetse tehingu eest riigilõiv tasuti. ?Sellised pettused on üks teoreetiline võimalus, miks riigile on laekunud vähem raha kui sooritatud tehingute arv seda eeldaks,? sõnas Till, ?kuid kindlasti on see vaid üks teoreetiline hüpotees ning tegelikele põhjustele peab vastuse andma põhjalikum uurimine.?

2002. aastal laekus riigilõivudena ARKi toimingute eest 166,5 miljonit krooni, 2003 esimesel poolaastal aga 91,6 miljonit. 2002. aastal sooritati ARKi büroodes 343 856 toimingut ehk ligi kolm tehingut minutis üle Eesti.