Elu pärast muutust kipub rutiini vajuma

Suured muudatused ja nendest läbi minemine võiduka lõpuni tekitavad meeskonnas eufooriat. Tihti on koos ühise eesmärgi suunas töötatud aasta või rohkemgi ning lõpuks saadakse ka suure töö vilju nautida. Ja järsku on tunne, et tasapisi vajub seni nii ühtse ja motiveerituna tundunud meeskond koost laiali. Ei, midagi erilist polegi toimunud, kuid järsku tunduvad uued väärtused kuidagi tuhmid ja mõttetud, pigem ajalooliselt meenutatava suursündmuse kui praegu, tänases päevas aktuaalse rõhuasetusena.

Paljud juhid on küsimuse ees, kuidas motiveerida oma meeskonda pärast suuremaid võite. Kas uue suure välise vaenlase loomine on ainus võimalus hoida meeskonnas pulbitsevat indu lõkkel?

Kui suurte muudatuste algimpulsiks on tihti tugev väline energia, siis peale selle mõju lõppemist on oluline leida üles meeskonna sisemine energiaallikas. Muudatuste alguses on selleks uudsus, vaheldus, põnevus ja ka tähelepanu keskpunktis olemine, mis aga muutub varem või hiljem rutiiniks.

Muutuse mõju hoidmiseks on vaja ühist visiooni, mille loomist toetavad konkreetsed tegevused. Olgu see siis kas restoranis menüü lugemiseks sobivate prillide pakkumine, kõne kingapoest teavitamaks, et saabunud on sinu lemmikkingad sobivas suuruses või Radiolinja klienditeenindaja kõne, kes tahab teada, kui rahul on klient oma operaatoriga.

Aja möödudes ja uute inimeste lisandumisel meeskonda on oluline jagada kogetut ja visioonihetkede olemust. Lisaks on vaja aidata avada nende tähendust iga meeskonnaliikme jaoks pidevalt nii, et visiooni mõistmisest saaks inimestele sisemine energiaallikas muudatuse mõju jätkumisele.

Visiooni ei ole vaja mitte selleks, et iga inimene selle pähe õpiks, vaid selleks, et nad selle omaenda keelde tõlgiksid ja seda rakendaksid. Visiooni tõlgendamine on igaühe kohustus ning ei saa eeldada, et keegi teine teeb selle meie eest ära.

Lisaks visoonist rääkimisele on aga oluline ka oma visiooni järgi elamine. Iga päev annab meile võimaluse teha valikuid visiooni järgi elamiseks või mitte. Ainult siis, kui oleme ise visiooni täielikult mõistnud, suudame teha õigeid valikuid ja visiooni järgi elada.

Olenemata visiooni mõistmisest ei ole selle järgi elamine ole lihtne, sest raske on ennast kõrvalt jälgida ning täpselt aru saada sellest, missugust mõju avaldatakse teistele. Seega on võtmeküsimuseks tagasiside. Luues keskkonna, kus tagasiside andmine ja vastuvõtmine ei ole mitte ainult aktsepteeritavad, vaid ka otseselt igaühe vastutuses, on võimalik muuta igapäevaelu pisitegevusi visiooni järgi elamiseks. Ja tagasisidet andes ning saades ei tehta vahet, kas tegemist on alluva, ülemuse või lihtsalt töökaaslasega.