Venemaa jaekaubandus kasvab jõudsalt

Venemaa jaekäibe maht 2002. a oli ametliku statistika andmeil 125 mld dollarit, ekspertide arvates 200?240 mld ja Moskvas 30 mld dollarit (Eestis jaekäive 31 mld krooni ehk 2,3 mld dollarit).

Jaekäibe 125 mld dollarist 55 tuleb toidukaupadest, 50 annavad tööstuskaubad ja 20 teenused. Toidukaupade käibe kasvu lähiajal ei prognoosita, küll aga tööstuskaupade käibe kasvu. Keskmiselt suureneb jaekäive 10 aastas. Hüpermarketite käive kasvas 2002. a detsembris kaks korda.

2002 ja 2003 on jaekettide kiire arengu aastad. Jaekettide käibe osakaal Venemaal 2001. a oli 2,7 ja 2002. a 4,3. Moskva osas vastavalt 8 ja 24, 2003. a prognoos 50. Suurtesse kettidesse kuuluvate kaupluste arv ja käive suureneb aasta jooksul kordades (vt tabel).

Sedjmoi Kontinent on üks suurimaid jaekaubanduskette Moskvas. Tänavu juunis oli selles ketis 38 kauplust, kaubanduspinda kokku 58 000m2 ja 6000 töötajat. Plaan edaspidiseks on avada kuni 50 kauplust. Mitmed kauplused töötavad ööpäevaringselt, mitmed kella 7 kuni 23ni. Toimub ka kaupade kojukanne, tellimusi võetakse vastu telefoni ja interneti teel (www.7cont.ru).

Lisaks Ramstore?ile on välismaistest kettidest Moskvas IKEA; Metro C&C, Auchan, Obi jt, mis ka kõik on suundunud või suundumas St Peterburgi ja teistesse linnadesse. Näiteks on IKEA lõpetanud sellekohased läbirääkimised 13 piirkonnas.

Moskvas ja teistes piirkondades on erinevad mõjutegurid kaubanduse arengus.

Kui Moskvas on esikohal kinnisvara, seejärel kapitali, tööjõu ja lääne kettide mõju, siis mujal on esmatähtsusega kapitali mõju ja seejärel tööjõud, ostuvõimeline nõudlus ja kinnisvara.

Moskva jaeturgu iseloomustavad kõrged rendihinnad, 400?1000 dollarit aastas ruutmeetri kohta, ja välismaiste kettide kiire laienemine. Teistes piirkondades saavad esialgu kohalikud kaupmehed paremini hakkama, sest probleeme on nii logistikas, tootjate kui kohalike võimuesindajatega. Samas väheneb iga aasta 2?3 nn avatud turgude osakaal, kuid 2002. a moodustas turgude osakaal 25.

Seni on kiire arengu teinud linnades just hüpermarketid, kaubanduskeskused ning teiselt poolt lähikauplused (300-1500 m²), edaspidi prognoositakse discounterite rolli kasvu.

Kaupmeeste Liidu esindajad tutvusid põhjalikumalt kettidest Sedjmoi Kontinent ja Ramstore kauplustega, kaubamajadest GUM, ZUM ja Ohotnõi Rjad. Uued kaubanduskeskused (nt Atrium) ja ka GUM on oma tegevuses lähtunud nn tõmbenumbritest ehk maailmas tuntud moe-, spordi- ja teistest kaubamärkidest. Mitmed endised kaubamajad ei ole läbinud uuenduskuuri ega leidnud tegevuseks vajalikku väljundit. Endiselt käib jaamade ümbrustes, tunnelites ja tänavatel aktiivne kioskikaubandus.

Moskva on külalislahke maailmalinn oma traditsioonide ja mitmetahulisusega, kus kaubanduse roll 10 miljoni püsielaniku ja 6 miljoni lähielanike ja külaliste varustamisel pidevalt kasvab.

Eesti Kaupmeeste Liidu liikmesettevõtete esindajad külastasid juunis Moskvat, et tutvuda muudatuste ja arengusuundadega Moskva ja Venemaa jaekaubanduses. Ülevaate saamisel oli suureks abiks EAS esindaja Moskvas Toomas Kästik ning BBPG Consulting direktor A. Tihhomirov.