Tollid ei tõsta tarbijale sealiha hinda

Viimasel ajal on palju kirjutatud sealiha tootmisest ja turustamisest. Lugejas tekitab praegune rõhuasetus arvamuse, et saamatu sealihatootja hädaldab ning nõuab tolle. Tahan seakasvatajana öelda mõne sõna selgituseks.

Tarbijat pole mõtet hirmutada hinnatõusuga tollide kehtestamise tagajärjel. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil vähenes aastaga sealiha hind tootjale 10,3, samas kui tarbijahind jäi praktiliselt samaks. Ja seda ilma igasuguste ajutiste tollide või muude kaitsemeetmeteta.

Konjunktuuriinstituudi andmeil oli sealiha keskmine kokkuostuhind töötlejatele ilma käibemaksuta 18.40 krooni kilo. Kauplustes müüdi kondiga sealiha aga instituudi aprillikuust pärinevatel andmetel ilma käibemaksuta hinnaga 48.25 krooni kilo.

Siit võib igaüks teha järelduse, et kilo sealiha tootmine maainimese poolt viie-kuue kuu jooksul maksab 18 krooni, sama liha töötlemine ja müük lühikese aja jooksul aga maksab 30 krooni ehk peaaegu kaks korda rohkem! Sealiha tootja omahind on paraku 22 krooni kilo. Kui tootja saaks kilo eest 25 krooni ja töötlejale-kaupmehele jääks 23 krooni, võiks liha kilohinnaks tarbijale jääda endiselt 48 krooni, millele lisandub käibemaks.

Eesti sealiha tootmisel on lähiminevikus olnud kolm tõsist kriisi: 1996, 1999 ja 2002-2003. Oma toodangut tootes ja müües saab ettevõtja lubada endale vastavalt oma ärilisele valulävele ajutisi kahjumeid.

Kui kahjumi põhjus on turuhinna langus, pole midagi parata. Kuid praegu põhjustab kestva kriisi Poolast ja teistest riikidest ekspordi- ja muude toetustega odavaks muudetud sealiha arutu sissevool. Just see põhjustab koos väiksema väljaveoga turul sealiha ülepakkumise. Muidu Eestis sealiha ületootmist pole: sealiha toodetakse Eestis kolmveerand sisemaisest vajadusest.

Ekslik on arvata, et poola talunik on võimeline tootma ja kasumiga müüma sealiha kilohinnaga 10-13 krooni, millega kaup jõuab Eesti tollipunktidesse. Odava hinna tekitab oma tootjat kaitsev Poola riik, kes maksab tegeliku tootjahinna ja eksporthinna vahe poola talumehele välja. Siiani Eesti riik samaga ei vasta ja turgu doteeritud kauba eest tolli ja muude vahenditega ei kaitse. Vastupidi: liberaalset vabaturumajandust pooldavad ringkonnad peavad oma tootjale hävitavate tingimuste kestmist normaalseks.