Maa hinna tõus veab kaasa ka uute korterite hinna

Uus Maa kinnisvaraspetsialistide varasemate prognooside kohaselt on Tallinnas korteriostjate arv pärast traditsiooniliselt väheaktiivset aastavahetust märkimisväärselt kasvanud.

Elamispindade hinnaindeks on viimase kvartali jooksul kerkinud nelja protsendipunkti võrra, mis on kiireim tõus viimase aasta jooksul. Kuna potentsiaalseid korteriotsijaid on turule lisandunud, on ligi aasta kestnud hinnastagnatsioon Tallinna äärelinna korteriturul taas asendumas tõusuga. Enamikel omanikel puudub tungiv vajadus oma äärelinna korter kiiresti realiseerida, mistõttu eelistatakse pigem püüda maksimumhinda. Seetõttu on hinnad praeguseks taas jõudnud 2002. aasta languseelsele tasemele ning hinnakasv on kindlalt jätkuv. Tõenäoliselt stabiliseeruvad hinnad aasta lõpuks praegusest kuni 10% võrra kõrgemal astmel.

Mõnevõrra tagasihoidlikum hinnatõus on toimunud kesklinna korteriturul. Uute korterite vähene pakkumine ei suuda nõudlust rahuldada, mistõttu leiab suur osa sellest väljundi vanemate korterite turul. Uute korterelamute rajamiseks sobilike kruntide kiire hinnatõus ning ehitushinnaindeksi kasv on juba hakanud mõju avaldama uute korterite hindadele, mis lubab ka vanemate elamispindade eest küsida kõrgemat hinda.

Kommertspindade keskmine üüriindeks pole viimase kolme kuu jooksul paigast liikunud. Kommertspindadest on ainukesena kahanenud üürnike huvi vanalinna kaubanduspindade vastu, mistõttu on üürimäärad langustrendil. Suuremat languse jätkumist pole siiski põhjust prognoosida, kuna enamikes aktiivse külastatavusega piirkondades on surve üürimäärade tõusuks, mis peaks tasakaalustama ka vanalinna hinnataset.

Sügisest saati pole märkimisväärseid hinnamuutuseid toimunud ka tootmis- ja laopindade sektoris. Ometi võib lähituleviku hinnatrendide kohta järeldusi teha nõudluse-pakkumise vahekorrast, mis Uus Maa ekspertide hinnangul on üha enam paigast nihkumas. Nõudlus kaasaegsete tootmispindade vastu on turul aasta aastalt kasvanud, kuid pakkumine on endiselt äärmiselt piiratud. Kuna kinnisvaraarendajad ning nende finantseerijad pole valmis rajama spekulatiivseid (üürilepingutega katmata) pindasid, on olemasolevate pindade osas surve hinnatõusuks.