Läbipaistev väärtpaberiturg on atraktiivne

Turu läbipaistvus on vajalik, võimaldamaks investoritel teha kaalutud otsuseid väärtpaberite hindamiseks, omandamiseks või võõrandamiseks. Läbipaistvuse all mõistetakse olukorda, kus reguleeritud väärtpaberiturul osalejad saavad viivitamata ja üheaegselt õiget teavet väärtpaberitega kauplemise ja nende väärtpaberite emitentide kohta ning nimetatud teave on avalikkusele kättesaadav. Reguleeritud turg on näiteks börs.

Läbipaistvuse oluline komponent on börsil kaubeldavate väärtpaberite ja nende emitentide kohta käiva teabe kiire kättesaadavus avalikkusele. Läbipaistvuse nõue on tagatud seadusega.

Börs on läbipaistvam, kui investoreid hoitakse kursis börsiettevõtte majandusseisundiga, kontrolli teostavate isikutega, nende vaadetega börsiettevõtte juhtimisele ja tulevikule. Emitendi juhtimine on läbipaistvam, kui aktsionärid saavad enne üldkoosolekut arusaadavat teavet otsustatavatest küsimustest, pakutavatest lahenditest, võimalikest hääletuskoalitsioonidest, saavad üldkoosolekul esitada küsimusi jmt.

Äriühingutel tasub avalikkuse vahendite kaasamiseks kestvalt tegutseda arusaadavalt, läbipaistvalt. Mikromajanduslikust aspektist on investeerimisotsuste suurimaks mõjuriks äriühingu juhtimine, alles seejärel ühingu produktiivsus ja sektori kasv. Pensionireformiga aktiviseeruv fondide tegevus tingib fondivalitsejate suureneva huvi turu läbipaistvuse tagamiseks. Fondivalitsejad ei riski meie raha investeerimisega läbipaistmatule turule, nad ei investeeri segaste omaniku- või juhtimissuhetega äriühingutesse.

Läbipaistvuse suurendamiseks rakendab finantsinspektsioon õigusaktidega võimaldatud võtteid. Eesti väärtpaberiturul on levinud nn kliendikontod. Enamasti on need vajalikud professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele klientide vahendite eristamiseks ja hoidmiseks. Üldjuhul ei ole see ebatavaline ega turgu kahjustav tava.

Üksikutel juhtudel aga soovitakse kahjuks kliendikontosid kasutada väärtpaberiturule sobimatutel motiividel, nt börsiemitendi üle mõju teostamise varjamiseks. Skeemidega on seotud offshore-firmad, tankistid ja muud n-ö bütsantsliku äritava tunnused.

Finantsinspektsiooni reguleerivate konfidentsiaalsusnõuete piires soovime oma tegevusega investoritele selgitada, millised börsiettevõtted on väärtpaberiturule sobiva avatud ärikultuuri kandjad ning millised sobimatud salatsejad.

Finantsinspektsioon on sõlminud koostöökokkuleppe prokuratuuri ja politseiga, kiiresti areneb aktiivne järelevalveline koostöö Euroopa Liidu väärtpaberijärelevalveid ühendava organisatsiooni CESRiga. Hiljutiste väärtpaberituru sündmuste valguses oleme juhtinud kõigi Eesti turul tegutsevate välismaiste kliendikonto omajate ja 12 riigi väärtpaberijärelevalve asutuste tähelepanu Eesti seaduse nõuetele turu läbipaistvuse osas. Jälgime nimetatud nõuete täitmist üha suureneva tähelepanuga.

Finantsinspektsioon arvab, et kõige olulisem ja tugevam surve turu läbipaistvuse suurendamiseks peab tekkima siiski nõudluse ja pakkumise vahekorrast väärtpaberiturul ? põrsast ju kotis ei osta!