- OMX Baltic0,34%317,43
- OMX Riga−0,44%994,94
- OMX Tallinn−0,05%2 239,64
- OMX Vilnius0,33%1 491,99
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1001,79%10 829,21
- Nikkei 2250,08%62 240,01
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,01
- OMX Baltic0,34%317,43
- OMX Riga−0,44%994,94
- OMX Tallinn−0,05%2 239,64
- OMX Vilnius0,33%1 491,99
- S&P 5001,58%7 688,62
- DOW 303,03%53 356,12
- Nasdaq 1,44%25 736,51
- FTSE 1001,79%10 829,21
- Nikkei 2250,08%62 240,01
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad nõuavad raudteed riigile
?Raudtee infrastruktuuri riigistamisest saab uuele valitsusele transiidivaldkonna arengu põhiküsimus,? ütles ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas, Transiidiassotsiatsiooni üks liidreid. ?Järgmise kolme aasta jooksul saab Eesti Euroopa Liidult 11,2 miljardit krooni infrastruktuuri arendamiseks, kuid raudtee infrastruktuuri kuulumine eraomanikule piirab selle raha kasutamist Eesti transiidi konkurentsivõime tõstmiseks.?
Euroopa Liit toetab 75 protsendi ulatuses investeeringuid riigile kuuluvate infrastrukruuride parandamiseks. Praeguse omandisuhte järgi saaks Eesti Raudtee infrastruktuuri investeeringuteks vaid 10-15 protsenti euroraha ja Edelaraudtee ei saaks üldse.
?Samal ajal kui meiega konkureerivad naaberriigid kasutavad seda raha aktiivselt, peame meie investeeringute vajaduse katma kaubaomaniku arvelt, mis muudab Eestit läbiva transiidi naabritega võrreldes kallimaks.,? lausus Luukas.
Infrastruktuuri riigistamisest huvitub samuti reisijateveoga tegelev Edelaraudtee.
?Olen huvitatud Edelaraudtee infrastruktuuri riigile tagasi müümisest,? ütles Edelaraudtee omanik Marcel Vichmann. ?Edelaraudtee infrastruktuuri bilansiline maksumus on ligi 100 miljonit krooni, mis ei tähenda, et me tahaksime riigilt selle eest just nii suurt summat.?
Edelaraudtee infrastruktuuri riigistamisest on Vichmanni sõnul poliitikutega ääri-veeri rääkinud, aga kuni valimisteni pole võimalik läbirääkimisi alustada.
Eesti Raudtee seevastu ei taha ei taha infrastruktuuri riigistamisest kuuldagi.
?Luukas, kes Venemaa raudteeoperaatori Linkoili ühe omanikuna maksab Eesti Raudteele infrastruktuuri tasu, huvitub mugavamast partnerist hinnaläbirääkimisteks,? lausus Eesti Raudtee üks omanikke Guido Sammelselg. ?Riik on kahtlemata mugavam läbirääkimiste partner kui eraomanik.?
Raudtee osaline või täielik eraomandus ei takista Sammelselja sõnul eurorahade saamist infrastruktuuri ja keskkonna investeeringuteks. Eesti Raudtee tegeleb praegu Euroopa Liidu abirahade taotlemisega keskkonnainvesteeringuteks, lisas Sammelselg.
Praegune valitsusliit asus raudteede taasriigistamist tõrjuma. Isegi majandusminister Liina Tõnisson, kes nimetab Eesti Raudtee erastamist kahjulikuks tehinguks, välistas eile kannapöörde, erinevalt mõne nädala tagustest avaldustest. Samas räägib Tõnisson riigistamisest kui majanduse arengule olulisest sammust.
?Eesti Raudtee infrastruktuuri müügiga võeti ära võimalus kasutada Euroopa Liidu rahasid,? ütles Tõnisson. ?Mis puudutab AS Eesti Raudtee infrastruktuuri tagasiostmist, siis osta saab selle hinnaga, millega teda müüakse. Samas, kui riik sai raudtee eest alla miljardi, pole mõtet tagasi osta oluliselt kõrgema hinnaga.?
Hetkel kuum
Uus-Meremaa, kes müüs raudteeinfrastruktuuri, otsib Tõnissoni sõnul võimalusi selle tagasiostmiseks ning Suurbritannia on infrastruktuuri juba tagasi saanud. ?Riik ei saa positiivselt mõjutada majanduse arengut, kui tal puudub selge kontroll infrastrukuuri üle,? lisas Tõnisson.
Edelaraudtee infrastruktuuri riigistamist nimetas Tõnisson kuulujutuks.
Peaminister Siim Kallas esitas nädala algul ainukese infrastruktuuri riigistamise eeldusena Eesti Raudtee majandusliku kokkukukkumist.
Mullu investeeris Eesti Raudtee infrastruktuuri üle 370 miljoni krooni. ?Investeeringute kogusumma 750 miljonit krooni ületab tuntavalt erastaja ja Eesti riigi vahel sõlmitud erastamislepingus märgitud investeerimiskohustust 2002. aastaks,? ütles Eesti Raudtee tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärv. ?Ka käesoleval aastal investeerib Eesti Raudtee ettevõttesse rohkem kui erastamislepingus nõutud, üle 700 miljoni krooni.?
Seotud lood
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Enimloetud
1
4
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Mis juhtub pärast USA vahevalimisi?
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Mis juhtub pärast USA vahevalimisi?
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele