Riigikogu võttis võimuga võidu, vaim ei ole veel kaotanud

Riigikogu võttis ootamatult ja osalusdemokraatia algpõhimõtteid eirates vastu seaduse, millega kehtestas tagasiulatuvalt maksuintressi määraga 0,06. On vähemalt hea, et tagasiulatuvalt ei kehtestatud ettevõtte tulumaksu investeeringutelt või astmelist tulumaksu.

Seaduse vastuvõtmise õiguslikult küüniliseks ajendiks oli riigikogulastele meelehärmi valmistanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri otsus, millega tunnistati uue maksukorralduse seaduse eelne maksuintressi regulatsioon põhiseadusevastaseks.

Riigikohtu lahendist ei ole kunagi tulenenud, et makse ei pea maksma. Lahend käsitles vaid põhiseadusevastast maksuintressi.

Maksuintress on sanktsiooni iseloomuga kõrvalkohustus, mille eesmärk on oma kohustusi õigeaegselt mitte täitnud maksumaksja karistamine ja tema tegevuse suunamine ning mis võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul mitmekordistada isikule pandud koormisi.

Põhiseaduse § 23 üldpõhimõttest ja rahvusvahelisest õigusest tuleneb sanktsiooni iseloomuga normi tagasiulatuva kehtestamise keeld. Riigikohtu otsus oli suunatud põhiseadusliku korra tagamisele ja Riigikogul polnud õigust põhiseadusevastast olukorda taastada.

Olgu veel maksuintressiga, kuidas on, kuid eriti häiriv on riigikogulaste varjamatu püüd põhiseaduslikkuse järelevalve elimineerimiseks ja immuniteedi saavutamiseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegiumi otsuste suhtes, s.o ?kohtulik kaotus? asendati võimu ärakasutamisel põhineva ?võiduga?.

Näiteks, Riigikohus tunnistas 05.03.02 otsusega ebaseaduslikuks senise parkimistrahvide kohaldamise praktika, mille kohaselt trahviti mitte süüdlasest parkimiskorra rikkujat, vaid sõiduki omanikku.

Kui järgida Riigikogu loogikat, siis Riigikohtu otsuse eiramiseks piisaks uue, tagasiulatuva jõuga seaduse kehtestamisest, mis paneks autoomanikele kohustuse ära maksta teise isiku trahvid, nt alates 1994. Asjakohatu on viide võrdsele kohtlemisele. Nt, kui üks taluperemees langes põhiseadusevastase küüditamise ohvriks, ei tähenda see seda, et küüditamisest pääsenud või rehabiliteeritud naabrit oleks koheldud ebavõrdselt.

Põhiseaduse § 3 ja 4 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, seejuures toimima peab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Selles on oma oluline roll ka kohtuvõimul, kes teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet.

Loodan väga, et president seadust välja ei kuuluta. Kui ta seda teeb, siis eeldan, et kohtuvõim tunnistab põhiseadusevastase seaduse kehtetuks, koos kõigi sealt tulenevate tagajärgedega, mille peavad kinni maksma mitte seaduse vastuvõtjad, vaid kahjuks kõik maksumaksjad.